Vanavene kunst

VANAVENE KUNST

9. - 10. saj.

Vanavene kunst hakkas kujunema välja umbes 9.-10. sajandil, kui moodustus esimene idaslaavlaste riik keskusega Kiievis kust sai alguse 10. saj lõpul kui Kiievi vürst abiellus Bütsantsi printsessiga. Selle tõttu on Vanavene kunst tihedalt seotud Bütsantsi kunstiga. Koos ristiusuga võeti üle ka kirikute ehituskunst ja ikoonid. Venemaale tulnud Kreeka kuntsnikud sidusid kohaliku rahvakunsti Bütsantsi kunstiga ning  ajapikku sulandus Vene kunsti ka Itaalia mõjutused.

(http://www.slideshare.net/Kunstiajalugu/10-vanavene-kunst)

Palju kreeklastest meistreid tuli nüüd Bütsantsist Venemaale. Oma loomingus arvestasid nad aga kohalikku rahvakunsti, eriti just kõrgeltarenenud puuarhitektuuri. 
Nii tekkisid Venemaal omapärane ehitusstiil, mille kõige silmahakkavamaks välistunnuseks sai sibulkuppel.(http://www.slideshare.net/Kunstiajalugu/10-vanavene-kunst)

Vene kirikud olid omapärase ehitusega, eemaldudes tavapärase basiilika reeglidest. 
Kiriku sisemikud kaeti külluslikult skulptuurkaunistustega, ehk pühakud, loomad, ornamendid.
Skulptuurid sarnanesid keskaeksetele Lääne-Euroopa ja Vana-Armeenia kunstiga. 
(http://k-ajalugu.blogspot.com/2013/12/vana-vene-kunst.html)

(http://www.auburn.edu/~mitrege/russian/churches/037.jpg)

ARHITEKTUUR Vene õigeusule iseloomulikud jooned tulenevad suurel määral tema Bütsantsi päritolust ning on paljuski ühised kõigile Ida õigeusu kirikutele. Kirikute arhitektuuris on kasutusel sibulakujulised kuplid, ristil on üks või kaks lisapõikpuud, ikoonide  ees kummardatakse, iseendale lüüakse risti ette ja nii edasi. (http://et.wikipedia.org/wiki/Vene_%C3%95igeusu_Kirik) Kiievi suurvürstid kutsusid oma linnadesse Bütsantsist ehitusmeistrid.  Esimesed suuremad meieni säilinud kiviehitised on Sofia peakirkud Kiievis ja Novgorodis, mis mõlemad kerkisid 11. sajandi I poolel. (http://loomeilu.blogspot.com.ee/p/vanavene-kunst.html) (Video Sofia peakirikust Kiievis) Kiievi Sofia kirik Jaroslav Targa tellimisel valminud Kiievi Sofia katedraali "südamik" meenutab kreeka risti. Algselt oli kirikul viis lühikest löövi, millest igaüks lõppes idaseinas asuva apsiidiga. Kiriku põhiplaan lähenes sel ajal ruudule. Hiljem ehitati nii põhja- kui ka lõunaküljele juurde kaks löövi, nii et kiriku läbimõõt põhja- ja lõuna suunas on suurem kui lääne-ida suudas. Idaseinas on kokku tervelt üheksa psiidi. Kiriku välisilmes domineerivad kuplitega tornid. (http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/vanavene/sisu.htm) (https://www.google.ee/search?q=sophia+church+in+kiev&espv=2&biw=1536&bih=759&source=lnms&tbm=isch&sa=X&sqi=2&ved=0ahUKEwjbkMOd9K_RAhXCjiwKHZeGA0UQ_AUIBigB#imgrc=VRH8ofMdmG7DwM%3A) Novgorodi Sofia katedraal - on samuti hilisemate laiendamistega muudetud. Kiriku välisilme on väga lihtne ja range. (http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/vanavene/sisu.htm) (http://www.spottinghistory.com/view/2123/saint-sophia-cathedral/) Uspenski kirik, Dimitri katedraal VladimirisVladimir-Suzdalimaa arhitektuuriõitseng kestis 12. sajandi lõpust kuni mongolite kallaletungini 13. sajandi alguses. Sealsete kirikute fassaadidel kasutati erandlikult reljeefseid kaunistusi. Uspenski kirik Vladimiris on viielööviline ja kolme aspiidiga. Üldiselt levis siin aga väiksem, üheksaosaliselt jaotatud ruumi ja ühe keskse ümarkupliga kiriku tüüp. Dmitri katedraal Vladimiris ja Jumalaemale pühendatud Pokrovski kirik Nerli jõe ääres on nende hulgas kõige kuulsamad. (http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/vanavene/arhitektuur/index.html) (Dmitri katedraal Vladimiris http://www.123rf.com/stock-photo/white_stone_cathedral.html) Moskva Kreml (14. saj.) Mongolite vallutus 13. sajandi alguses pidurdas idaslaavlaste kultuuri arengut. Rüüstatud Kiievi asemel tõusis 14. sajandi lõpul ehituskunsti keskuseks Moskva, kus töötasid mitmed itaalia meistrid. Kuulsain nende seast oli ARISTOTELE FIROVANATI. Moskvas kerkis sel ajal näiteks Uspenski kirik. Sellel oli algselt üks kuppel, neli kõrvalkuplit on hiljem juurde ehitatud. Lihtsaid valgeid seinu liigendasid pilastrid ja nende vahel asuvad petikarkaadid. Vene ehituskunst arenes suurema vormirikkuse, fantaasiakülluse ja maalilise toreduse suunas. Kontsruktiivne selgus ja loogika aga vähenes. 16. sajandi ehituskunsti suurimaks meistriteoseks on peetud Vassili Blažennõi peakirikut Moskvas (pildil). See on kummaline vaatamisväärsus, konstruktsioonilt veider, aga fantaasiarohke ja toretsev. Ilmaliku arhitektuuri mälestusmärke on suhteliselt vähe säilinud. Kõige tähelepanuväärsem osa selle onkindlustusarhitektuuril. Moskva Kremli müürid on vanavene linnakindlustuskunsti tuntumaiks näiteks, kuid tugevad ringmüürid paljude tornidega ümbritsesid ka Smolenskit, Novgorodi, Pihkvat, Irboskat ja teisi linnu. (http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/vanavene/sisu.htm) (http://rusistica.eu/2685-2/) MAALIKUNST Suuremad saavutused on vanavene maalikunstis. Koos arhitektidega tulid Bütsantsist ka kunstnikud, kes kaunistasid mosaiikide ja freskodega kirikute siseruume. Bütsantsist võeti üle tehnilised võtted ja ka seinamaalide süsteem. (http://www.slideshare.net/Kunstiajalugu/10-vanavene-kunst?qid=700b90f8-fe88-433e-87cd-a4313d53af43&v=qf1&b=&from_search=1) IKOONIMAAL-põhimõte ja tehnika pärineb Bütsantsist, motiividele lisandusid pühakulood ja legendid. Kiriklikku kunsti ilmus ka rahvalikke elemente, kuradi kujutisi. Valitses kaks suunda, Bütsantsilik ja kohalik kunst. Viimases oli vähem suursugust üldistust, puudub teravus, nurgelisus, pigem pehme ja õrnavärviline. (http://www.rusmuseum.ru/images/cms/data/old_painting01.jpg) Vladimiri Jumalaema ikoon. 12. saj. Tretjakovi galerii, Moskva. (https://et.wikipedia.org/wiki/Ikoon)