ROMAANI STIIL
10.- 12. saj.
Romaani stiil oli esimene ühtne kunstistiil Lääne-Euroopas. See valitses X-XII sajandil eelkõige Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Inglismaal. Ehkki romaani stiilis on palju antiigi elemente ja mõjusi, on see siiski täiesti iseseisev kunstistiil. Itaalias olid antiigi mõjud tugevad kogu keskaja jooksul. Sõna "romaani" viitab mõnedele sarnastele joontele vanarooma kunstiga, kuid tegelikult on romaani stiil paljude mõjude segu ja seega täiesti omapärane. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/romaani.htm)
- Basiilika: kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika, vaimulikud koondusid teenistuse ajal kiriku pühamasse –idapoolsesse otsa, selleks suurendati pikihoonet teisele poole transepti. Koori põrand oli tavaliselt u 3 trepiastet kõrgemal, moodustades “poodiumi” v “näitelava”. Koori all asus tavaliselt kabel ehk krüpt; tihti ulatub transept pikihoonest rohkem välja kui võrrelda varakristlike kirikutega. (http://loomeilu.blogspot.com.ee/p/romaani-kunst-ehk-romaani-stiil-10-12saj.html)
- Kodakirik: kodakirik oli nagu basiilika, aga aknaid kesklöövi idaosas polnud; uksed ehk portaalid asusid tavaliselt kiriku läänepoolel või pikiküljel; kaari kandsid piilarid, mitte antiiksed sambad; lööve eraldasid ümarakaarelised arkaadid. Empooride asemel võis olla ka trifoorium e. kitsas käik, mis oli paksu müüri sisse ehitatud, aga need võisid vabalt ka puududa.Üleminekul gootikasse on kohata ka kekslöövi neljaosalist jaotust: arkaad, empoorid,trifoorium ja valgmik. (http://loomeilu.blogspot.com.ee/p/romaani-kunst-ehk-romaani-stiil-10-12saj.html)
- Romaanistiili peamised tunnused: (kuningate ja kindluste periood) ümarkaar on üks romaani stiili kõige tähtsamaid tunnuseid; lagedad kivimüürid väikeste laskeavadega, kaitsekäigud, tornid või piilarid, massiivsus, sest kirikud pidid olema ka kindluse eest;reljeefide kindlavormilisus; romaani kirikuid kaunistas sageli ornamentika. (http://loomeilu.blogspot.com.ee/p/romaani-kunst-ehk-romaani-stiil-10-12saj.html)
Romaani stiili juhtivaks kunstiliigiks oli arhitektuur. Eriti tähtsal kohal oli sakraalarhitektuur. Peamisteks ehituskeskusteks olid romaani stiili ajal kloostrid. Varem määrasid mungad kindlaks ehitise põhiplaani ja välisilme, raiusid välja kapiteelid ja muud skulptuurkaunistused ning olid nõnda ise ehitusmeistrid. Raskema mulla- ja transporditöö aitas ära teha lihtrahvas. XI sajandil hakkasid tekkima noored linnad ja need vajasid eelkõige ehitusmeitreid. Nii tekkisid linnades ehitusmeistrite töökojad. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/romaani.htm)
Ehituskivina kasutati kohalikku maakivi, mida tahuti parajateks plokkideks. Mõningal määral kasutati ka tellist. Romaani kirik mõjus oma massiivsete, paksude kivimüüride ja suhteliselt väikeste akendega üsna raskepäraselt. Paksud müürid ja massiivsed tornid olid head kaitseotstarbeks.
Romaani kiriku massiivsus tuleb esile eelkõige välisarhitektuuris. Kirik on küllaltki madal, rõhutatakse horisontaaljoont ja ümarkaart. Dekoratiivseid kaunistusi esineb harva, müürid mõjuvad raske massina. Põhiplaanilt on romaani kirikud tihti ladina risti kujulised. Idast läände suunduv haru moodustab pikihoone ja lühem, põhjast lõunasse suunduv haru põikhooone e transepti. Pikihoone ja põikhoone ristumiskohal kõrgub võimas torn - nelitistorn ja selle alla jäävat ruudukujulist ruumi nimetatakse nelitiseks. Keskmine lööv on teistest laiem ja kõrgem. Alumise korruse moodustavad piilaritele toetuvad ümarkaared - arkaadid. Külglöövide peal paikneb kesklöövi avanev galerii, nn empooride korrus. Kõige kõrgema osa moodustab kesklöövi seinas olev ümarkaareliste akende rida e valgmik. Aknad on tavaliselt väikesed, kitsad ja ümarkaarelised. Vanemad romaani kirkud on palklaega või oli lagi hoopis ehitamata. Võlve hakati esmalt rakendama kitsaste külglöövide katmiseks. Selleks kasutati lihtsat silindervõlvi, mille puhul kandub kogu võlvi raskus mõlemale toetavale seinale. XI sajandil hakati silindervõlvi kõrval kasutama ka ristvõlvi, mis tekib kahe silindervõlvi ristumisel. Oma raskusega toetub ristvõlv nelja äärmisse punkti, mida piilarite või sammastega toetati. Ristvõlviga kaetud lööviosa nimetatkse traveeks, traveesid eraldavad vööndkaared. Hoolimata ristvõlvi kasutuselevõtust, jäi kiriku seintele küllaltki suur kanderaskus. Paksu müüri liigendasid ainult kitsad ümarkaarelised akna- ja ukseavad. Siseruum jäi (raskepäraseks ja hämaraks. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/romaani.htm)
- Pisa katedraali kellatorn Itaalias (1174.a)
(http://traveldigg.com/leaning-tower-of-pisa/)
(Video romaani kunstist ja Pisa tornist)
- Maria Laachi kirik Saksamaal 11. saj lõpp
(http://tornidjakuplid.weebly.com/kristlik-arhitektuur/category/romaani-arhitektuur)
- Notre-Dame-la-Grande kirik Prantsusmaal
(https://en.wikipedia.org/wiki/%C3%89glise_Notre-Dame_la_Grande,_Poitiers)
ROMAANI SKULPTUUR JA MAALIKUNST
Romaani skulptuur on seotud arhitektuuriga. Skulptuurid on koondatud eelkõige fassaadidele, portaalidele, kapiteelidele, kusjuures domineeriv on reljeef. Materjalidena kasutati pronksi ja kivi, kuid ka puud. Kivi- ja puuskulptuur olid värvitud, mis tänaseks on täielikult hävinud.
Romaani skulptuuri tellijaks oli kirik. Rahvale oli vaja pühakirja piltlikult selgeks teha, sest jumalateenistusi peeti ladina keeles ja rahvas ei mõistnud seda. Sellest tuleneb ka romaani skulptuuride religioosne sisu ja seepärast nimetatakse kirkute skulpturaalseid kaunistusi "vaeste Piibliks". Romaani stiili ajal eelistati skulptuuris igasuguseid ähvardava sisuga piiblistseene ja kõikvõimalike imede kujutamist. Kõige populaarsem oli Viimse kohtupäeva stseen, mille keskel Kristus mõistab vooruslikud taevariiki, patused aga põrgusse. Ei kujutatud tavalist, igapäevast elu. Skulptuure tehti ka altarite kaunistamiseks või vabalt kiriku siseruumi paigutamiseks. Sagedane motiiv oli rist koos ristilöödud Kristuse figuuriga, mida kutsutakse krutsifiksiks.
Proportsioonid olid väga ebaloomulikud, tavaliselt kujutati inimfiguuri väikese peaga ja ülearu pikkade jalgadega. Sageli kasutati kujude äratuntavaks tegemiseks tingmärke. Nii kujutati Peetrust võtmega, Püha Barbarat torniga, kust ta ristiusu legendi järgi olevat alla heidetud, Püha Jüri aga mõõgaga lohet tapmas. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/romaani.htm)
Hoolimata religioonist elasid romaani kunstis edasi ka rahvalikud jooned. Sageli kasutasid kiviraidurid kirikute kaunistamisel fantastilisi loomi, millel polnud midagi ühist ristiusu dogmadega. Kirik suhtus rahavakunsti vaenulikult, nähes selles paganausu kajastust. Sama arvati ka antiikskulptuuri kohta. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/romaani.htm)
Aa.1508- 1512 maalis Michelangelo Vatikanis Sixtuse kabeli laefreskod, 1534- 1541 lisandus Viimse kohtupäeva stseen altariseinal.
(http://smarthistory.org/michelangelo-last-judgment/)
Romaani ajast on pärit vitraažaknad. Need on värvilistest maalitud klaasitükkidest tinaraamistusega ühendatud pildid, millega kaeti aknaid. Nendel kujutatud piiblistseenid kandsid samuti õpetlikku sõnumit.Läbi värviliste klaaside kumas hämarasse kirikusse müstilist valgust ja küllap see tekitas kirikusolijais aukartust ja pühalikku meeleolu. (http://kunstiabi.weebly.com/skulptuur-ja-maalikunst.html)
(https://www.pinterest.com/pin/145030050470538153/)
Romaaniaegsetes kirikutes oli oluline koht skulptuuril.
Enamasti on tegemist reljeefidega, mis kujutavad piiblisündmusi. Tavaliselt kujutati ähvardavaid lugusid või siis imesid. (http://kunstiabi.weebly.com/skulptuur-ja-maalikunst.html)
Kuna reljeefid ei olnud ette nähtud ligidalt vaatamiseks, siis ei ole nad ka detailselt välja töödeldud, vaid kehavormid on edasi antud üldistatult. Iga piiblitegelane on kujutatud koos mingi sümboliga, mille abil teda ära tunti, nt. Peetrusel on võti käes. Harimatu ja kirjaoskamatu inimene sai sel moel pühakirja sündmusi tundma õppida. Seetõttu nim. neid reljeefe ka "vaeste piibliks".
Rohkete skulptuuridega kaunistati kirikute portaale ehk peauksi, esifassaade ja sambakapiteele. (http://kunstiabi.weebly.com/skulptuur-ja-maalikunst.html)
(https://www.pinterest.com/pin/382665299574473927/)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar