Bütsants

BÜTSANTSI KUNST

6. - 15. saj.

Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks - Ida-Rooma riigiks ja Lääne-Rooma riigiks. Hiljem sai Ida-Rooma pealinnaks Ravenna, Lääne-Rooma pealinnaks aga Konstantinoopol. Pealinna järgi nimetatakse kogu Ida-Rooma riiki Bütsantsiks, mis on kr k-s Konstantinoopol. Konstantinoopol oli tol ajal üks maailma tähtsamaid linnu. Sael oli väga palju töökodasid, kus valmistati villaseid ja siidikangaid, kullassepatooteid ja muid toredusesemeid. Linna tsentrumis asusid keisri palee, ülikute lossid, foorum ja hipodroom. Praegu kannab Konstantinoopol nime Istanbul. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/bytsants.htm)

Bütsantsis oli ristiusk lõplikult riigiusundiks kuulutatud. Varsti tõrjus kreeka keel kõrvale ladina keele. Bütsantsi keisrid olid ainuvalitsejad-despoodid; neil oli tohutu võim. Ka bütsantsi kunst sõltus suuremal või vahemal määral õukonnast. Kunst areneb edasi kristlikus vaimus ja sellega kaasnevad ka mitmed idamaade kunsti elemendid. Kunsti esimene õitseaeg oli 6. sajandil keiser Justinianuse ajal. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/bytsants.htm)

Video: Dokumentaal Bütsantsi kunstist

  

 

BÜTSANTSI ARHITEKTUUR

Arhitektuur kujuneb lõplikult välja alles 6 saj.-ks. Peamiseks ehitistüübiks oli ristikujuline basiilika, mis sisaldas ka empoore. 6.saj-l sai suuremaks probleemiks tsentraalehitise- (kreeka rist, kõik hoone üksikud osad on üksteisest ühekaugusel) lähendamine pikkehitisele. Kreeka risti baasil ehitatud kirik Konstantinoopolis on Apostlite kirik. 

Justinianuse ajal püstitati riigi pealinnas Konstantinoopolis bütsantsi arhitektuuri tähtsaim mälestusmärk, Hagia Sophia katedraal. Bütsantsi sakraalarhitektuuris eelistati kupliga kaetud tsentraalehitist. Sellises ehitises viibides oli kogu kiriku ilu igast küljest vaadeldav. Hagia Sophia katedraal on kuppelbasiilikas tehtud. Ehitisel kasutati kõige kallimaid materjale ja kõige toredamaid mosaiike, mis hiljem kinni kaeti, kuna kirik muudeti moš´eeks. Praegu mõjuvad türklaste poolt hiljem juurde ehitatud tornid- minaretid (mošee tornid) kirku juures võõralt. Roomas osati kupliga katta silindervõlviga nelinurkset ruumi. Nüüd oli probleemiks ehitada kuppel ristkülikukujulise ruumi kohale. Lahendusena võeti kasutusele viklid, mis kannavad keskset hiigelkuplit. Kahelt poolt toetavad seda veel poolkuplid. Tohutu suur ruum saab valgust kuplite allääres paiknevatest akendest.

 Algselt katsid katedraali seinu ja lagesid suured mosaiigid ja seinamaalid, kuid peale mos`eeks muutmist (türklaste usundis on keelatud kujutada elusolendeid) mätsisid türklased need kinni.

Sisearhitektuuris on uudseks elemendiks talumid. Need on samba kapiteeli ja kaare vahel paiknevad rikkalike reljeefidega kaunistatud kiviplokid. Ka Bütsantsi samba kapiteel on teistsuguse kujuga kui Roomas või Kreekas.

Hagia Sophia katedraal ja selle plaan  (https://www.google.ee/search?q=hagia+sophia&espv=2&biw=1536&bih=759&site=webhp&source=lnms&tbm=isch&sa=X&sqi=2&ved=0ahUKEwiU2-LAhPnQAhXE_ywKHWPdDHUQ_AUIBigB#imgrc=_)

Ravennas asub üks suurimaid kaheksatahulisi kirikuid, mille nimi on San Vitale kirik. Ruumid seest on samuti väga rikkalike kaunistustega.

Keiser Justinianus I surma järel algas Bütsantsi riigi lagunemine. 8.saj-l hakkasid keiser Leo III ja tema järglane Constantinus V kiriku õigusi piirama. Keelati ära pühapiltide -ikoonide- kummardamine ja ka piltide kasutamine kirkute kaunistamiseks. Nende asemel soovitati teha taimemotiive või ornamente. Arvati, et Kristuse kujutamine inimesena on tema täielik teotamine ja suur patt. Pildirüüstajad - ikonoklastid - leidsid poolehoidu sõjaväes. Pildikummardajateks olid peamiselt vaimulikud ja mungad. Nn pilditüli kestis üle 100 aasta ja lõppes siiski "pildieitajate" kaotusega. Ägedas pilditülis aga hävitati palju väärtuslikke kunstiteoseid. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/bytsants.htm)

San Vitale kirik (https://www.google.ee/search?q=san+vitale+kirik&client=firefox-a&hs=Y2P&rls=org.mozilla:en-US:official&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=B2WXUpCCEaXa4ASvnYHIAg&ved=0CAkQ_AUoAQ&biw=1067&bih=515#facrc=_&imgrc=96OfLxlJaH8YuM%3A)

San Vitale kiriku mosaiik Jeesus Kristusest (https://www.google.ee/url?sa=i&rct=j&q=&esrc=s&source=images&cd=&ved=0ahUKEwjq-rXrgPnQAhVBXCwKHX6TCEsQjRwIBw&url=http%3A%2F%2Fwww.alamy.com%2Fstock-photo-san-vitale-church-mosaic-jesus-christ-statue-ravenna-italy-image-processing-6271869.html&psig=AFQjCNGVbI-y8ArnWEa-0iLzyeV36gxXbg&ust=1481987429490602)

Mosaiigid Sant´ Apollinare kirikus Ravennas (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/bytsants.htm)

BÜTSANTSI MAALIKUNST

Bütsantsi meistrid viljelesid mosaiiki, fresko-, ikooni- ja miniatuurmaali. Kõige tähelepanuväärsemad on mosaiik-kunstiteosed. Mosaiigiks kasutati sulatatud klaasisegu, mis andis sügavaid, hõõguvaid värvitoone. Figuure ümbritses kuldne foon, mis lõi piduliku meeleolu. Figuurid ise on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed on karmid ja pidulikud. Värvid on raskemad ja süngemad kui varakristlikus kunstis. Peamiselt võeti eeskuju Idamaadest ja figuure kujutati stiliseeritult, rangetes poosides ja pinnaliselt. Inimkeha peideti rõivavoltidesse, sest see oli kristlikus maailmas patu kehastajaks. Kirik tegi isegi ettekirjutisi, kuidas mingi pühak pidi välja nägema,mis värvidega pidi ta maalitud olema ning mis näoilmega teda kujutada tuli. 
Ristiusu ja keisrivõimu tugevnedes hakati ülistama ristiusu märtreid ja keisrit. Piltidel oli Kristus hea karjasena, valitsejana või kannatajana. Ka keisreid kujutati kirikule annetusi toomas või midagi kinkimas. (http://kunstiajalugu-lv.weebly.com/buumltsantsi-kunst.html)

Pärast pilditüli 10.saj-l kinnitati kindel kord kirikute kaunistamisel: kuplil oli alati Kristus valitsejana, tambuuril prohvetid või apostlid, viklitel evangelistid, apsiidi ülemises osas jumalaema, selle all stseenid Kristuse ja apostlitega jne. Selline skeem kordus igas kirikus väikeste kõrvalekaldumistega. 
Alates 9.saj-st levib nüüd ka tahvelmaal e ikoonimaal. Ikoone peeti pühadeks ja neil kujutati ainult pühasid asju. Tähtsaim motiiv oli Maarja koos Kristus-lapsega. Ikoonid maaliti laudadest alustele temperavärvidega. Alusmaal tehti kullavärviga, mis kumab kujutisest läbi ja muudab selle ebamaiseks. Ka ikoonimaalis kehtisid kindlad reeglid, mis aja jooksul kinnistusid ning see tegi maalikunsti muutumise väga raskeks. 
Alles 13.saj-l muutus kunst looduslähedasemaks ja ruumilisemaks.

(http://kunstiajalugu-lv.weebly.com/buumltsantsi-kunst.html)

XII sajandil Konstantinoopolis bütsantsi meistrite poolt valmistatud pühapilt. (http://kunstiajalugu-lv.weebly.com/buumltsantsi-kunst.html)

BÜTSANTSI SKULPTUUR

Bütsantsi skulptuuris püsis lühikest aega antiikplastika, loodi valitsejate figuure ja portreid. Kirik suhtus aga ümarplastikasse eitavalt. Pärast pilditüli keelati ümarskulptuurid hoopis. Edasi elas reljeef, mida töödeldi madalalt ja peamiselt sarkofaagidel. (http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/bytsants.htm)
Büstantsi sambakapiteel

Omapärased ja kergesti äratuntavad on bütsantsi sambakapiteelid, mida katavad peened reljeefsed taimemustrid või loomakujutised. (http://www.slideshare.net/Ximymra/butsantsi-kunst?)




Bütsantsis polnud üldse skulptuuri. Ristiusuliste meelest oleksid skulptuurid liialt meenutanud antiikaja ,,paganausuliste’’ jumalakujusid. Sellegipoolest armastati kallihinnalistest materjalidest nikerdustega kaunistada näiteks raamatute kaasi ja käsitööesemeid. Küll aga harrastati maalikunsti. Seda näeb kirikute seinamaalidel ning käsitsi kirjutatud usulise sisuga raamatute piltidel, nn. miniatuuridel. Maaliti ka pühapilte, nn. ikoone. Kujunesid välja ranged reeglid, mida ja mismoodi kujutada. (http://www.slideshare.net/Ximymra/butsantsi-kunst?)

  

 Video: Kokkuvõte Bütsantsi kunstist

Varakristlik kunst

VARAKRISTLIK KUNST

u 1.- 4. saj.

Ristiusk tekkis Rooma riigi äärealadel, tekkeaeg 1 saj, levis esialgu orjade seas. Jaotatakse kaheks perioodiks:

• 1.-3. saj. – Kristlus oli põlu all, kristlasi hävitati ja kiusati, seetõttu ei saanud teha ka suuri ehitisi. Kohtumispaikadena kasutati katakombe – vanu linnade all asuvaid matusepaiku. Et kohtumispaik oleks äratuntav, maaliti seinadele märke ning kasutati sümboleid, millest ainult kristlased aru said. Skulptuurid olid lähedased antiikskulptuurile. Hiljem, kui kristlus hakkas levima ka ülikute hulgas, hakati kogunema ka nende aatrium-tüüpi majades. Maalikunstis levis miniatuurmaal ehk raamatumaal (pärgamendile). Raamatutele valmistati puidust või elevandiluust nikerdatud kaaned. 
• 4-6 saj. – Aastal 313 kuulutati kristlus ametlikuks, kuid inimese ja jumala vahele tekkis vaheaste (preestrite jne. näol). Inimene pidi nüüd alluma lisaks jumalale ka vahekihtidele, võimu teostamiseks kasutati religiooni. 

Sai alguse kirikuarhitektuur ehk sakraalarhitektuur. Esimesed kirikud: Püha Peetri kirik (seal asub ka esimese paavsti haud), Santa Maria Maggiore (Roomas) – üks paremini säilinuid. 

• Basiilika domineerivaks detailiks olid sambad, iseloomulik akenderida kesklöövil. Sisekujunduses seinamaalid ja mosaiigid. Kasutati palju sümboolikat. Mosaiikides hakati kasutama klaasi, eelistati kollast, helesinist ja rohelist. Figuurid olid lihtsustatud ja kindlasti riietega. 

Mosaiik Sant´ Apollinare kirikus Ravennas

SKULPTUUR:

• Vabalt seisvaid figuure ei tehtud alguses üldse. Nii loodeti vältida paganatega ühtse kunsti viljelemist. Rohkem harrastati reljeefikunsti, millega ehiti sarkofaage. Temaatika võeti eranditult alati Piiblist.

ARHITEKTUUR:

• Peale seda, kui ristiusk sai riigiusuks, tekkis kohe vajadus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Antiiktempli kasutamine ei tulnud kõne allagi, seda juba usulistel põhjustel, kuid ka praktiliselt polnud see sobiv. Nii võetigi esimeste kirikute ehitamisel eeskujuks Rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp, nn basiilika.
• Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagasid kolmeks lööviks. Kirik oli alati lääne-ida suunaline. Uks asus alati läänepoolses osas. Idaosas asetses transept - see oli kiriku pikiteljega risti asetsev ruum. Transeptist tahapoole asetses poolringikujuline võlvitud ruum e apsiid. Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti. Sambaile toetuv talastik võis olla sirge või olid sambad ühendatud kaartega. Keskmine lööv oli laiem ja kõrgem kui külgmised. Kesklöövi seinas oli kaarestik e arkaad, kust langes valgus kirikusse. Seda nimetatakse valgmikuks. Valgmikud ongi basiilika põhiline tunnus. Aknad olid külglöövide välisseintes. 
• Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval eraldi kellatorn e kampaniil. Tihti võib näha ka kirikute ees sammastega piiratud siseõue, mida kutsutakse aatriumiks. Suuremates kirikutes võib kolme löövi asemel olla ka viis löövi.
• Kolmelööviliste kirikute parimateks näideteks on Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina kirikud Roomas. Peetri kirik oli esimene viielööviline basiilika. Basiilikate sisekujunduses kasutati sambaid, mis olid laenatud antiigist. Lagi oli lame (kassettidega) või puudus üldse. Sel juhul olid kirikus olijatele näha katusesarikad. 
• Apsiidi süvendis asus altar. Seinu elustasid suuremalt jaolt mosaiigid, mida leidub hulgaliselt igas basiilikas. Mosaiigis kasutasid roomlased erinevat värvi siledaid marmori tükikesi. Need polnud küll väga kirkad, kuid võimaldasid edasi anda erinevaid värvivarjundeid. Kasutati ka värvilise klaasi tükikesi. Valitsevad värvid olid heleroheline ja kuld, samuti ka lilla ja ooker. Mosaiikidel kujutati sümboleid ja igasuguseid piiblilugusid. Kõik figuurid on rikkalikult rõivastatud, mis on ka üheks erinevuseks antiikkunsti ja keskaja kunsti vahel. 
• Kõige tähtsamaks varakristliku kunsti saavutuseks tulebki pidada basiilika kasutuselevõttu, sest seda hoonetüüpi on täiendustega kasutatud juba ligi 2000 aastat. 

 

                                                          Santa Costanza kirik

Saint`Apollinaire kirik Ravennas, 6.saj.

Santa Vitale kirik Ravennas, 6.saj

Video: Basiilika

MAALIKUNST:

• Varakristliku kiriku lihtne sisemus oli kaunistatud seinamaalide ja mosaiikidega, mis kujutasid piiblisündmusi. Inimesi on kujutatud väga tõsistena oma pikkades kogu keha varjavates riietes. Nende figuurid ja näod on edasi antud üldistatult. Stiliseerimise põhjus ja ka skulptuuri mittekasutamine tuli püüdest pildi- või kujukummardamist vältida. Pilt pidi olema vahend jumala austamiseks. 
• Käsitööline teostas maalid kiriku tellimusel ja kindlatele reeglitele toetudes, mis nägid ette, kuidas Vana ja Uue testamendi tegelasi pidi kujutama. Kasutati tähendusperspektiivi, mis seisneb selles, et tähtsamad tegelased kujutati suurelt ja vähemtähtsaid väiksemalt. Taust tegelaskujude ümber maaliti kuldseks. Pühakute pea ümber maaliti ümmargune nimbus ehk aupaiste.
• 2000 aasta jooksul on ristiusk levinud üle kogu maailma ja avaldanud suurt mõju kunstile.

   

                Santa Sabina kirik

• Arenes raamatumaal e. miniatuur. Miniatuurid olid munkade poolt käsitsi usuraamatutesse maalitud pildid. Eriliselt kaunistati ka suuri algustähti e. initsiaale.

Vana-Rooma kunst

VANA-ROOMA KUNST

u 1.saj. e.K.r. - 5.saj. p.K.r.

                                                           Rooma impeerium- 753–509 eKr

                                                                   Vabariik - 500-27 eKr

                                                                     Keisriaeg- 27- 476

• Umbes I aastatuhandel eKr ühinesid lähestikku asuvad külad Itaalias Rooma linnriigiks. Tasapisi vallutati endale maid juurde ja lõpuks kuulus sellele hiigelriigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui ka Aafrikas. Roomlaste endi kultuur ja kunst ei olnud nii kaugele arenenud kui osadel vallutatud alade rahvastel, seetõttu võeti palju üle sealsetelt elanikelt. Palju omandati praeguse Itaalia aladel elanud etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist, millega tehti tutvust juba varakult Lõuna-Itaalias asunud Kreeka asundustes. Roomlased võtsid üle ka müüdid ja jumalad Kreeka usundist, kuid panid neile teised nimed. Näiteks Zeusist sai Jupiter ja Aphroditest Venus.
• Ajapikku Rooma riigi võim nõrgenes rõhutud rahvaste ja orjade ülestõusude tagajärjel. 476. a. kukutasid germaanlased viimase Lääne-Rooma keisri. Ida-Rooma riik jäi püsima veel ligi tuhandeks aastaks.

ARHITEKTUUR:

• Roomlased õppisid etruskidelt kivist kaarte ja võlvide, samuti kuplite ladumist. Nende sidumiseks kasutati lubimörti.
• Põhiliselt laoti müürid tellistest, tähtsamad hooned vooderdati seest marmoriga. Sellised uuendused viisid ehituskunsti täiesti uuele tasemele.
• Kaared laoti akende ja uste kohale. Nüüd oli võimalik ehitada ka väga suuri neljakandilisi ruume ja katta needsilindervõlviga. 
• Kõige silmapaistvamad ehitised pärinevad meie ajaarvamise esimestest sajanditest.
• Siis valitsesid Roomat keisrid, kes armastasid lasta ehitada uhkeid väljakuid ja avalikke hooneid, mis oli üheks võimu väljendamise vahendiks.

Ristvõlv
Võimaldas ehitada nelja suunda avanevat ilma seinteta ruumi,
sest võlvi raskus toetus nurga postidele. 






Silindervõlv
Villa di Giulia, Rooma

Sellise ümmarguse ruumi katmiseks ehitati kuppel.
Igas Rooma riigi linnas pidi olema foorum - kohtu- ja koosolekuväljak, mille ääres asus tavaliselt kohtuhoone-basiilika, mille eeskujul hakati hiljem kirikuid ehitama.

PANTEON on ainus täielikult säilinud Vana-Rooma ehitis

Panteon ehitati kõigi Antiik-Rooma jumalate templina. Rooma vanim kupliga ehitis.

Roomlased võtsid kreeklastelt üle sambad.

Nad eelistasid korintose sambaid kui kõige uhkemaid. Neil ei olnud aga muud ülesannet kui ruumi kaunistamine, sest kaared ja võlvid seisid niigi ülal.

Palju kasutati ka poolsambaid. See on justkui pikuti pooleks lõigatud sammas, mis seisab sileda poolega vastu ehitise seina. 

Kui selline poolitatud sammas on nelinurkse läbilõikega, siis nim. seda pilastriks.

         Poolsambad                       Pilaster                                                    Korintose sambad

Igas linnas asus selle tarbeks ehitatud areen ehk amfiteater, kus pingiread astmetena ülespoole tõusid. 

1.saj. ehitati Roomas suurim amfiteater - Colosseum, mis pidi mahutama üle 50 000 pealtvaataja. See ehitati tasasele pinnale, mitte mäenõlvale nagu Kreeka teatrid. See oli võimalik tänu kaarte ja võlvide ladumise oskusele. 

Väljast on näha kolm korrust kaari, mis toetavad seespool asuvaid pingiridasid.

Igat korrust kaunistavad kreeka arhitektuurist tuletatud dooria, joonia ja korintose poolsambad. Neljandat, ilma avadeta seina, katavad pilastrid. 

Colosseum

Amfiteater Roomas

Video Colosseumist

Akveduktid

• Rooma oli juba antiikajal miljonilinn ja seetõttu oli nii sõjaliselt kui ka majanduslikult oluline ehitada korralikud teed ja sillad. Selline hiigellinn vajas ka puhast vett , mis transporditi kohale mööda kivikaartele toetuvaid veejuhtmeid - akvedukte. Vesi voolas akveduktide kaartele veekindla mördiga isoleeritud kanalit mööda. Endistel rooma aladel võib praegugi näha hulgaliselt akveduktide jäänuseid, mis näitavad roomlaste kõrgeltarenenud tehnilisi teadmisi.
• Veejuhe Pont du Gard (1.saj.lõpp eKr) Lõuna-Prantsusmaal on üks vähestest, mis on peaaegu täielikult säilinud. Selle kõrgus Gard`i jõe kohal ulatub 50 meetrini.

Termid

Suure tähtsusega asutusteks Roomas olid saunad e. termid, sest linnas oli vähe maju, kus oli võimalik end pesta. Peale pesemise, massaazi ja auruvannide käidi seal ka inimestega kohtumas, lõbusalt aega veetmas, võimlemas, uudiseid kuulamas,  mängimas, jalutamas ja koosolekuid pidamas. Hoonesse sisenenjal on võimalus valida, kas minna lahtiriietamisruumi või pöörduda võimlemisväljakule. Pärast jõuharjutuste sooritamist mindi sauna ja basseini suplema. Vaheldumisi läbiti kuumad ja külmad ruumid: esmalt tuli kuuma leiliga ruum, seejärel mõnus vann, siis värskendati end üleminekuruumis, kus valmistati end ette järsuks temperatuurimuutuseks basseini külmas vees. Pärast võidi külastada ilusalonge, kus puhastati keha ja hõõruti ihu igasuguste õlide ja palsamitega ning tehti massaazi. Termid avati hilishommikul ja suleti pimeduse saabudes. Rahvas- enam kui 1600 inimest päevas -pääses termidesse tasuta, avamisest anti teada kellahelinaga. Nii mehed kui naised võisid käia termides kümblemas ja võimlemas üheskoos. Ehkki see oli lubatud, eelistasid paljud naised kasutada siiski ainult naistele eraldatud ala. Termide sisekujunduses kasutati kõige kallimaid materjale. Kuulsad on näiteks keiser Caracalla ehitatud termid Roomas. Termid olid hiigelsuured, asusid u 12 hektari suurusel maa-alal.

Triumfikaared

Need olid ilma praktilise ülesandeta ehitised ja mitte hooned, vaid monumendid. Triumfikaares on 3 või vahest ka 1 ümarkaarega müüriava ja näeb välja nagu suur müür. Dekoreeriti sammaste, poolsammaste ja pilastritega ning reljeefidega võitlusstseenidest või vallutusretkedest. Triumfikaari püstitati kuulsatele väejuhtidele ja suurte võitude tähistamiseks. Tuntuim on keiser Titusele pühendatud Tituse Triumfikaar Roomas. 

ROOMA MAALIKUNST 

Rooma maalikunsti tunneme eelkõige seinamaalide põhjal, mida eriti rohkearvuliselt on leitud Pompejist. Valitses täiesti looduslähedane laad. Suurepäraselt osati edasi anda keerulisi liigutusi ja inimkeha proportsioone. Kehasid modelleeriti tugevalt valguse ja varju abil. Kompositsioon on vaba ja loomulik. Suurt tähelepanu pöörati ruumilise illusiooni loomisele. 
Maalide motiivid on võetud mütoloogiast või ajaloost. Eelistati värvikaid, elurõõmsaid ja mõnikord isegi pikantseid stseene. Seinamaalidel oli eeskätt dekoratiivne iseloom. Peale figuuride maaliti seinale ka arhitektuurielemente ja ornamente. Sageli maaliti seinale uks ja sellest avanev vaade aeda või teise ruumi. 
Portreede puhul lähtuti samuti inimese iseloomu ja isikupära väljatoomisest. 
 Just tänu väljakaevatud majade seintele saame ettekujutuse antiikaja maalikunstist.
Näiteks Pompejis on enamus väljakaevatud majade seintest kaetud seinamaalide  freskodega, mis näitab kunsti populaarsust.

Müsteeriumide villa, Pompeji

Mosaiik

Pompejis ja enamikes rikaste elumajades olid põrandad kaetud mosaiigiga -s.o. värvilistest kivikestest ja klaasikildudest pilt.

SKULPTUUR:

Pärast Kreeka vallutamist 1.saj. algas Roomas tõeline kreeka eluviisi jäljendamise buum.

Kunstiga tegelemine jäeti siiski kreeklastele endile. Laevade kaupa toodi Kreekast skulptuure ja kui need otsa lõppesid, hakati tegelema kopeerimisega. Tänu sellele tunneme paljusid kreeka hävinud töid. 

Siiski arenesid kõrgetasemeliseks rooma portreeskulptuur ja ajaloolised reljeefid.

Portreed pidid olema väga loomutruud ja täpsed, et järeltulijad teaksid, kuidas nende esivanemad välja nägid.

Reljeefidel kujutati tõesti asetleidnud sündmusi ja võidetud lahinguid.

Figuuride ja reljeefide puhul matkiti otseselt kreeklasi, portreekunstis aga saavutati suurem iseseisvus. Rooma portreed jälgisid rohkem inimese iseloomu ja sisemaailma. Ei kardetud näidata inimest sellisena nagu ta oli ja välja tuua tema füüsilist ebatäislikkust. Kombeks oli säilitada ka inimeste surimaske. Rooma ühiskond hindas kõrgelt riigimehi ja väejuhte, mistõttu aitasid mälestust neist jäädvustada portreebüstid.

Tiberius (42 e.Kr.-37)

Traianus (53-117)

Marcus Aurelius (121-180)

Etruskide kunst

ETRUSKIDE KUNST

u 8. - 3. saj.

• Leviala – praeguse Itaalia keskosa Tiberi ja Arno jõe vahel. Toscana maakond Itaalias (tusci – etruskid).
• Tegevusalad: maaharimine, metallurgia ja meresõit.
• Etruskitel puudus ühtne riik, linnriike ühendasid kultuur ja religioon. 12 linna liit. Linnu valitsesid varasemal perioodil kuningad, hiljem sõjaväelaslik-preesterlik aristokraatia – lukomoonid.
• Kultuuri kõrgaeg 7. – 6. saj eKr.
• Peale 3. saj eKr sulandusid etruskid Rooma ühiskonda.
• Etruskite religioon oli sünge ja müstiline. Austasid loodusjõude ja mitmesuguseid deemoneid. Esivanemate kultus. Loodusnähtuste (n välk) järgi ennustati tulevikku ja saadi teada jumalate tahet. Preestrid e augurid, ennustajad e haruspeksid.

ARHITEKTUUR:

• Etruskid olid oskuslikud insenerid ja linnakujundajad. Nad ehitasid korrapärase planeeringuga ning võimsate müüride ja väravatega linnu, templeid, teid ja isegi veejuhtmeid e. akvedukte, mida mööda voolas puhas vesi linna.
• Etruskide ehitistest on säilinud mõned ümarakaarelised linnaväravad ja müürijupid.
• Etruski templid sarnanesid kreeka templitega, aga olid ehitatud puust.
• Katus toetus sammastele, mida oli hoopis vähem kui kreeka templitel.
• Kogu ehitis oli paigutatud kõrgele alusele - poodiumile.
• Lihtsa ehitise muutsid toredamaks arvukad keraamilised kaunistused.
• Ainsad etruskide säilinud arhitektuurimälestised on nende nekropolid - surnute linnad e.kollektiivsed matmispaigad.
• Peamiseks allikaks etruskide kunsti ja kultuuri tundmaõppimisel ongi nende hauad.
• Etruskid tuhastasid oma surnuid, tuhk paigutati savist või kivist urnidesse, mille kaanel oli lahkunu portree. 
• Tähtsamate isikute tuhk säilitati savist või kivistsarkofaagides(kirstudes), millel oli lahkunu ja tema abikaasa figuuri kujutis pooleldi lamavas asendis.
• Selline poollamav asend oli kombeks kreeka ja etruski ülikute pidusöömingutel.
• Etruskide langus algas pärast a. 474 eKr, kui nende laevastik purustati, aastaks 283 eKr
  suutsid roomlased etruskid täielikult allutada. 

Hauakambrid moodustasid surnute linnu (nekropolid). Suurimad Tarquinias ja Cerveteris.

• Sageli sisustatud eluruumina, seintele maalitud uste ja akendega.
• Kaunistatud seinamaalide, skulptuuridega, käsitööesemetega.
• Hauamaalid (freskod) – väga elurõõmsad (peod, jahiretked, spordivõistlused, viibimine pereingis jne)
• Seinamaalis Kreeka kunsti mõjutused.
• Koloreeritud joonistused lihtsates heledates toonides.
  Meesfiguurid tumedad, naised heledad.
• Üldine stiil on elav
• Surnute tuhk savist või kivist urnides, kaanel kadunukese portree. Enamasti valmistatud alabastrist ja kullatud.
• Tähtsamad isiku savist või kivist sarkofaagid, kaanel skulptuurid lahkunutest pooleldi lamavas asendis.
• Figuurid ja portreed on isikupärasemad ja tundeküllasemad kui kreeka kunstis.

Hilisemas etruski kunstis 4.-3. saj eKr võib näha hirmuäratavaid koletisi – kimääre
Kimäärid on müütilised loomad, midagi sfinksitaolist
Neid on kujutatud hirmuäratavates poosides
Varasem etruski kunst oli olnud elurõõmus
Selline muudatus näitab kultuuri langust

Kapitooliumi emahunt – pärimuse järgi olla Remus ja Romulus imetatud emahundi poolt, kuni kohalik karjus naisega nad oma hoole alla võttis. Alguses rajasid nad linna 2si, hiljem tappis Romulus Remuse ja ehitas ise linna lõpuni.

Video Etruski rahvusest

Vana-Kreeka

VANA-KREEKA KUNST

 u 7. saj. - 1. saj. e.m.a.

Kreeka kunsti jagatakse kolme ajajärku:

• arhailine (750 - 480 eKr) e. kõige vanem ajastu, kreeka kunsti algusaeg. Kunstis võeti omaks Egiptuse ja idamaade motiive ja kujundati sellest oma stiil. Vaasimaali kuldaeg.
• klassikaline (480 - 323 eKr) e. õitseaeg, mil toimusid suurejoonelised ehitustööd Ateenas, mis oli saanud Kreeka pealinnaks. Demokraatia, filosoofia, ajaloo uurimise, kirjanduse ja kunsti õitsengu aeg.
• hellenistlik ( 323- 27 eKr) e. hellenism e.hiline ajastu. Periood Aleksander Suure surmast 323. a. kuni esimese Rooma keisri troonileastumiseni 27.eKr. Tänapäevalgi parimaks peetav väejuht Aleksander Suur oli vallutanud ka Idamaid ja toonud sinna kaasa kreeklaste kultuuri. Pärast Aleksander Suure ootamatut surma 323.eKr jagunesid need riigid väiksemateks kreekalike mõjutustega e. hellenistlikeks riikideks. See aeg oli kreeka teaduse hiilgeaeg. Eraldi valdkondadena arenesid välja matemaatika ja füüsika.

• Kreeka kunst on seotud usuga jumalatesse ja mütoloogiasse.
• Jumalaid oli palju. Jumalate üle valitses taeva- , tormi- ja äikesejumal Zeus. Lisaks olid jumalad pea iga eluala ja muidugi loodusjõudude jaoks (nt sõjajumal, veini- ja viljakusjumal, kaupmeeste katsejumal, kunstide kaitsejumal.)
• Jumalad usuti olevat sageli kättemaksuhimulised ja kuigi nende meeleheaks oli ohverdusi tarvis, ei garanteerinud see nende soosingut. 
• Mütoloogias oli ajalugu segamini müütidega. Neid lugusid sõdadest, koletistest ja jumalate sekkumisest andsid muistsed kreeklased põlvest põlve edasi. Jumalaid kujutati inimese sarnastena, koletisi nt. loomana, kellel pea asemel inimese ülakeha. Uskumuse kohaselt elasid 12 peajumalat ja jumalannat Olümpose mäel.
• Jumalatele püstitati templeid ja valmistati skulptuure, neile ohverdati loomi ning korraldati rongkäike, teatrietendusi ja mänge. 

Templid:

Ateenast oli saanud Kreeka pealinn. Hoogustus ehitustegevus, mille tingis ka tagasilöödud pärslaste purustused. Kui varasemad linnad olid tekkinud stiihiliselt, ilma linnaplaanita, siis Ateena kavandati sirgete tänavate ja nelinurksete elumajade kvartalitega.  Ateenat valitseti tõeliselt demokraatlikult, kus nt. rahvakoosolekutel said kodanikud otsuste vastuvõtmisel kaasa rääkida. Ühiskonnas, kus sellisel määral arvestati indiviidi vabadusega, ei tundunud ka uute templite ehitus abstraktsete mõõtude järgi õige. Nüüd töötati välja uued reeglid, milles võeti aluseks inimkeha proportsioonid. Sel moel saavutati harmoonia, mida peetakse ideaalseks ja täiuslikuks ka tänapäeval.

• Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala on templiehitus. Templid ehitati kõrgematesse kohtadesse- linnade akropolidele (akropol - linnriigi kaljukünkale ehitatud kindlus), astmeliselt tõusvatele alustele. Iga tempel oli pühendatud kindlale jumalale, kelle kuju asus selle templi sees akendeta ruumis. Selle kuju juures said käia ainult preestrid. Ohverdused jumalatele viidi läbi templi ees asuva altari juures.
• Templite mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv oli täpselt kindlaks määratud ja põhinesid inimese keha mõõtudel.
• Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest kas ühes või kahes reas.
• Templit kattis madal kolmnurkne viilkatus.
• Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala- frontoon, mis kaunistati skulptuuride ja reljeefidega. Katuse serva all olevat talastiku osa nimetatakse friisiksiks. Ka friis oli sageli kaetud reljeefidega.

Parthenoni templi friis


Parthenoni tempel

                                                          Video: Parthenoni tempel

• Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail.
• Sammas jaguneb järgmiselt:
  baas e. alumine osa
  tüves e. keskmine osa
  kapiteel e. ülemine osa.
• Samba arhitektuuris eristatakse kolme stiili: dooria, joonia, korintose. 

Dooria stiil
Kõige vanem

Lihtne tugev sammas ilma baasita. Samba tüves on kaetud püstiste vagudega. Kapiteeliks kaks plaati - alumine ümmargune, ülemine nelinurkne. Friisil vaheldumisi reljeefid ja püstvaod.

 

Joonia stiil

Hilisem

Sammas on saledam ja kõrgem. Toetub ümmargusele baasile. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid justkui rulli keeratud(voluut).

Korintose stiil

Kõige hilisem

Kõige uhkemad sambad. Võrreldes dooria ja joonia sambaga veel saledamad ja pikemad. Kapiteeli ülaosas taimemotiivid.

Skulptuur

Vana-Kreeka kõige iseloomulikumaks kunstiliigiks on skulptuur. Arhailise ajastu skulptuur oli veel Egiptuse skulptuuri mõju all. Skulptuurid on staatilised, kehavormid on edasi antud üldistatult. Ainult materjal on olnud pehmem: liivakivi ja marmor. Kreeka skulptorid võtavad kasutusele ka pronksi. Klassikalise ajastu skulptuurid ongi valdavalt pronksist,Paljud kreeka pronksskulptuurid on säilinud aga marmorkoopiatena.Arhailise ajastu skulptuur on küllaltki üheülbaline . On tehtud peamiselt kahte tüüpi kujusid:  
alasti noormehi – kuros ja riietatud tütarlapsi – kore .

Persephone

Suur murrang kreeka skulptuuris toimus arhailise ajastu lõpul 6. saj keskel eKr, kui võeti kasutusele pronks . Seni valmistati skulptuure peamiselt marmori leiukohtade juures. Nüüd asuvad skulptorid elama suurematesse linnadesse. Tekivad kaks suuremat skulptuurikoolkonda: Ateena ja Sparta.
Kogu klassikaline ajastu on täis nende koolkondade omavahelist võistlus. Hakatakse korraldama skulptorite omavahelisi võistlus. Pronks võimaldab paremini edasi anda detaile ning on vastupidavam. Arhailise ajastu lõpus ilmuvad ka suuremad skulptuurgrupid – koosnevad mitmest skulptuurist

Klassikalise ajastu skulptuuri jagatakse kaheks:

• kõrgklassika 5. saj eKr

• iluklassika 4. saj eKr

Kõrgklassikat hinnatakse rohkem. Kõrgklassika tuntuimaks meistriks on tagantjärele kuulutatud Pheidias Ateena koolkonnast. Ateena koolkonna teine silmapaistev esindaja oli Myron.  Pheidias oli noorem, kuid temalt on säilinud rohkem töid. Ühte Pheidiase tööd pidasid kreeklased maailmaimeks – Zeusi kuju Olümpias
                                                                                                                                                                                                               

Zeusi kuju Olümpias

Kuju oli 12–13 meetrit kõrge ja kujutas oma aujärel istuvat Zeusi, see oli nii suur, et täitis kogu tema jaoks ehitatud templi. Strabon kirjutas: "kui Zeus tõuseks püsti, tõstaks ta templi katuse pealt". Kuju oli valmistatud kullast, elevandiluust ja eebenipuust ning oli kaunistatud vääriskividega. Kuju troon oli valmistatud seedripuust.

Maalikunst ja vaasid

Maalikunst Vana-Kreekas oli väga populaarne, kuid kahjuks tänapäevani pole säilinud mitte ühtki teost ei arhailisest ega klassikalisest ajajärgust. Maalikunstist saame teada vaid kirjalike allikate vahendusel või varasemastest töödest inspireeritud koopiate vaatlemisel. Kreeka kunstist võib siiski mingi ettekujutuse saada säilinud keraamiliste vaaside järgi.Vaasid ei olnud mõeldud mitte lillede jaoks, vaid nendes hoiti toiduõli ja vilja, veini ja vett.Vastavalt otstarbele tehti kannud erineva kujuga.Kannud treiti valmis potikedral, siis kinnitati külge sangad.Esialgu kuivasid kannud väljas, siis läbisid eelpõletuse, misjärel asuti neid kaunistama. Lõpuks põletati  kann uuesti. 

Kokku on loetud praeguseks umbes 40 erinevat vaasitüüpi. 

Tuntuimad : 

• Hüdria - veekandmisnõu, millel on kolm sanga: kaht rõhtsat külgsanga kasutatakse kandmisel, suu ja kandilise õla vahel asuvat püstloodset kaelasanga aga valamisel.
• Amfora - kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks. Leidis kasutust ka tuhaurnina.
• Krateer - antiikaegne suur avara suuga savi- või metall-, mõnikord ka marmoranum, milles segati veini veega.

Geomeetrilise ornamendiga vaas
Pöörleval kedral oli lihtne kannule sirgeid jooni tõmmata , mille vahele maaliti erinevaid korduvaid siksakilisi jooni , kolmnurki , rombe.
Esialgu tehtigi ainult geomeetrilise mustriga vaase , hiljem lisandus ka inimeste ja loomade lihtsustatud kujutised 

Musta- ja punasefiguuriline stiil. 
Mustafiguuriline stiil on vanem. Vaasi punane aluspind kaeti musta värviga , millest kraabiti detailid välja .
Punasefiguuriline stiil võeti kasutusele hiljem . Figuurid jäeti värvimata , mustaga kaeti nende taha jääv taust . Nüüd oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju ja paremini edasi anda figuuride liikumist .
Kogu pilt muutus ruumilisemaks ja loomulikumaks


Kreeka vaasid olid tipptasemel kunstiteosed ja üheks põhiliseks kaubaartikliks Vahemere äärsetes maades . Tänu nendele joonistustele mõistame paremini selle rahva elu ja rikast kultuuri nendel kaugetel aegadel.