Vana-Kreeka

VANA-KREEKA KUNST

 u 7. saj. - 1. saj. e.m.a.

Kreeka kunsti jagatakse kolme ajajärku:

• arhailine (750 - 480 eKr) e. kõige vanem ajastu, kreeka kunsti algusaeg. Kunstis võeti omaks Egiptuse ja idamaade motiive ja kujundati sellest oma stiil. Vaasimaali kuldaeg.
• klassikaline (480 - 323 eKr) e. õitseaeg, mil toimusid suurejoonelised ehitustööd Ateenas, mis oli saanud Kreeka pealinnaks. Demokraatia, filosoofia, ajaloo uurimise, kirjanduse ja kunsti õitsengu aeg.
• hellenistlik ( 323- 27 eKr) e. hellenism e.hiline ajastu. Periood Aleksander Suure surmast 323. a. kuni esimese Rooma keisri troonileastumiseni 27.eKr. Tänapäevalgi parimaks peetav väejuht Aleksander Suur oli vallutanud ka Idamaid ja toonud sinna kaasa kreeklaste kultuuri. Pärast Aleksander Suure ootamatut surma 323.eKr jagunesid need riigid väiksemateks kreekalike mõjutustega e. hellenistlikeks riikideks. See aeg oli kreeka teaduse hiilgeaeg. Eraldi valdkondadena arenesid välja matemaatika ja füüsika.

• Kreeka kunst on seotud usuga jumalatesse ja mütoloogiasse.
• Jumalaid oli palju. Jumalate üle valitses taeva- , tormi- ja äikesejumal Zeus. Lisaks olid jumalad pea iga eluala ja muidugi loodusjõudude jaoks (nt sõjajumal, veini- ja viljakusjumal, kaupmeeste katsejumal, kunstide kaitsejumal.)
• Jumalad usuti olevat sageli kättemaksuhimulised ja kuigi nende meeleheaks oli ohverdusi tarvis, ei garanteerinud see nende soosingut. 
• Mütoloogias oli ajalugu segamini müütidega. Neid lugusid sõdadest, koletistest ja jumalate sekkumisest andsid muistsed kreeklased põlvest põlve edasi. Jumalaid kujutati inimese sarnastena, koletisi nt. loomana, kellel pea asemel inimese ülakeha. Uskumuse kohaselt elasid 12 peajumalat ja jumalannat Olümpose mäel.
• Jumalatele püstitati templeid ja valmistati skulptuure, neile ohverdati loomi ning korraldati rongkäike, teatrietendusi ja mänge. 

Templid:

Ateenast oli saanud Kreeka pealinn. Hoogustus ehitustegevus, mille tingis ka tagasilöödud pärslaste purustused. Kui varasemad linnad olid tekkinud stiihiliselt, ilma linnaplaanita, siis Ateena kavandati sirgete tänavate ja nelinurksete elumajade kvartalitega.  Ateenat valitseti tõeliselt demokraatlikult, kus nt. rahvakoosolekutel said kodanikud otsuste vastuvõtmisel kaasa rääkida. Ühiskonnas, kus sellisel määral arvestati indiviidi vabadusega, ei tundunud ka uute templite ehitus abstraktsete mõõtude järgi õige. Nüüd töötati välja uued reeglid, milles võeti aluseks inimkeha proportsioonid. Sel moel saavutati harmoonia, mida peetakse ideaalseks ja täiuslikuks ka tänapäeval.

• Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala on templiehitus. Templid ehitati kõrgematesse kohtadesse- linnade akropolidele (akropol - linnriigi kaljukünkale ehitatud kindlus), astmeliselt tõusvatele alustele. Iga tempel oli pühendatud kindlale jumalale, kelle kuju asus selle templi sees akendeta ruumis. Selle kuju juures said käia ainult preestrid. Ohverdused jumalatele viidi läbi templi ees asuva altari juures.
• Templite mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv oli täpselt kindlaks määratud ja põhinesid inimese keha mõõtudel.
• Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest kas ühes või kahes reas.
• Templit kattis madal kolmnurkne viilkatus.
• Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala- frontoon, mis kaunistati skulptuuride ja reljeefidega. Katuse serva all olevat talastiku osa nimetatakse friisiksiks. Ka friis oli sageli kaetud reljeefidega.

Parthenoni templi friis


Parthenoni tempel

                                                          Video: Parthenoni tempel

• Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail.
• Sammas jaguneb järgmiselt:
  baas e. alumine osa
  tüves e. keskmine osa
  kapiteel e. ülemine osa.
• Samba arhitektuuris eristatakse kolme stiili: dooria, joonia, korintose. 

Dooria stiil
Kõige vanem

Lihtne tugev sammas ilma baasita. Samba tüves on kaetud püstiste vagudega. Kapiteeliks kaks plaati - alumine ümmargune, ülemine nelinurkne. Friisil vaheldumisi reljeefid ja püstvaod.

 

Joonia stiil

Hilisem

Sammas on saledam ja kõrgem. Toetub ümmargusele baasile. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid justkui rulli keeratud(voluut).

Korintose stiil

Kõige hilisem

Kõige uhkemad sambad. Võrreldes dooria ja joonia sambaga veel saledamad ja pikemad. Kapiteeli ülaosas taimemotiivid.

Skulptuur

Vana-Kreeka kõige iseloomulikumaks kunstiliigiks on skulptuur. Arhailise ajastu skulptuur oli veel Egiptuse skulptuuri mõju all. Skulptuurid on staatilised, kehavormid on edasi antud üldistatult. Ainult materjal on olnud pehmem: liivakivi ja marmor. Kreeka skulptorid võtavad kasutusele ka pronksi. Klassikalise ajastu skulptuurid ongi valdavalt pronksist,Paljud kreeka pronksskulptuurid on säilinud aga marmorkoopiatena.Arhailise ajastu skulptuur on küllaltki üheülbaline . On tehtud peamiselt kahte tüüpi kujusid:  
alasti noormehi – kuros ja riietatud tütarlapsi – kore .

Persephone

Suur murrang kreeka skulptuuris toimus arhailise ajastu lõpul 6. saj keskel eKr, kui võeti kasutusele pronks . Seni valmistati skulptuure peamiselt marmori leiukohtade juures. Nüüd asuvad skulptorid elama suurematesse linnadesse. Tekivad kaks suuremat skulptuurikoolkonda: Ateena ja Sparta.
Kogu klassikaline ajastu on täis nende koolkondade omavahelist võistlus. Hakatakse korraldama skulptorite omavahelisi võistlus. Pronks võimaldab paremini edasi anda detaile ning on vastupidavam. Arhailise ajastu lõpus ilmuvad ka suuremad skulptuurgrupid – koosnevad mitmest skulptuurist

Klassikalise ajastu skulptuuri jagatakse kaheks:

• kõrgklassika 5. saj eKr

• iluklassika 4. saj eKr

Kõrgklassikat hinnatakse rohkem. Kõrgklassika tuntuimaks meistriks on tagantjärele kuulutatud Pheidias Ateena koolkonnast. Ateena koolkonna teine silmapaistev esindaja oli Myron.  Pheidias oli noorem, kuid temalt on säilinud rohkem töid. Ühte Pheidiase tööd pidasid kreeklased maailmaimeks – Zeusi kuju Olümpias
                                                                                                                                                                                                               

Zeusi kuju Olümpias

Kuju oli 12–13 meetrit kõrge ja kujutas oma aujärel istuvat Zeusi, see oli nii suur, et täitis kogu tema jaoks ehitatud templi. Strabon kirjutas: "kui Zeus tõuseks püsti, tõstaks ta templi katuse pealt". Kuju oli valmistatud kullast, elevandiluust ja eebenipuust ning oli kaunistatud vääriskividega. Kuju troon oli valmistatud seedripuust.

Maalikunst ja vaasid

Maalikunst Vana-Kreekas oli väga populaarne, kuid kahjuks tänapäevani pole säilinud mitte ühtki teost ei arhailisest ega klassikalisest ajajärgust. Maalikunstist saame teada vaid kirjalike allikate vahendusel või varasemastest töödest inspireeritud koopiate vaatlemisel. Kreeka kunstist võib siiski mingi ettekujutuse saada säilinud keraamiliste vaaside järgi.Vaasid ei olnud mõeldud mitte lillede jaoks, vaid nendes hoiti toiduõli ja vilja, veini ja vett.Vastavalt otstarbele tehti kannud erineva kujuga.Kannud treiti valmis potikedral, siis kinnitati külge sangad.Esialgu kuivasid kannud väljas, siis läbisid eelpõletuse, misjärel asuti neid kaunistama. Lõpuks põletati  kann uuesti. 

Kokku on loetud praeguseks umbes 40 erinevat vaasitüüpi. 

Tuntuimad : 

• Hüdria - veekandmisnõu, millel on kolm sanga: kaht rõhtsat külgsanga kasutatakse kandmisel, suu ja kandilise õla vahel asuvat püstloodset kaelasanga aga valamisel.
• Amfora - kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks. Leidis kasutust ka tuhaurnina.
• Krateer - antiikaegne suur avara suuga savi- või metall-, mõnikord ka marmoranum, milles segati veini veega.

Geomeetrilise ornamendiga vaas
Pöörleval kedral oli lihtne kannule sirgeid jooni tõmmata , mille vahele maaliti erinevaid korduvaid siksakilisi jooni , kolmnurki , rombe.
Esialgu tehtigi ainult geomeetrilise mustriga vaase , hiljem lisandus ka inimeste ja loomade lihtsustatud kujutised 

Musta- ja punasefiguuriline stiil. 
Mustafiguuriline stiil on vanem. Vaasi punane aluspind kaeti musta värviga , millest kraabiti detailid välja .
Punasefiguuriline stiil võeti kasutusele hiljem . Figuurid jäeti värvimata , mustaga kaeti nende taha jääv taust . Nüüd oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju ja paremini edasi anda figuuride liikumist .
Kogu pilt muutus ruumilisemaks ja loomulikumaks


Kreeka vaasid olid tipptasemel kunstiteosed ja üheks põhiliseks kaubaartikliks Vahemere äärsetes maades . Tänu nendele joonistustele mõistame paremini selle rahva elu ja rikast kultuuri nendel kaugetel aegadel.