Vana-Rooma kunst

VANA-ROOMA KUNST

u 1.saj. e.K.r. - 5.saj. p.K.r.

                                                           Rooma impeerium- 753–509 eKr

                                                                   Vabariik - 500-27 eKr

                                                                     Keisriaeg- 27- 476

• Umbes I aastatuhandel eKr ühinesid lähestikku asuvad külad Itaalias Rooma linnriigiks. Tasapisi vallutati endale maid juurde ja lõpuks kuulus sellele hiigelriigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui ka Aafrikas. Roomlaste endi kultuur ja kunst ei olnud nii kaugele arenenud kui osadel vallutatud alade rahvastel, seetõttu võeti palju üle sealsetelt elanikelt. Palju omandati praeguse Itaalia aladel elanud etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist, millega tehti tutvust juba varakult Lõuna-Itaalias asunud Kreeka asundustes. Roomlased võtsid üle ka müüdid ja jumalad Kreeka usundist, kuid panid neile teised nimed. Näiteks Zeusist sai Jupiter ja Aphroditest Venus.
• Ajapikku Rooma riigi võim nõrgenes rõhutud rahvaste ja orjade ülestõusude tagajärjel. 476. a. kukutasid germaanlased viimase Lääne-Rooma keisri. Ida-Rooma riik jäi püsima veel ligi tuhandeks aastaks.

ARHITEKTUUR:

• Roomlased õppisid etruskidelt kivist kaarte ja võlvide, samuti kuplite ladumist. Nende sidumiseks kasutati lubimörti.
• Põhiliselt laoti müürid tellistest, tähtsamad hooned vooderdati seest marmoriga. Sellised uuendused viisid ehituskunsti täiesti uuele tasemele.
• Kaared laoti akende ja uste kohale. Nüüd oli võimalik ehitada ka väga suuri neljakandilisi ruume ja katta needsilindervõlviga. 
• Kõige silmapaistvamad ehitised pärinevad meie ajaarvamise esimestest sajanditest.
• Siis valitsesid Roomat keisrid, kes armastasid lasta ehitada uhkeid väljakuid ja avalikke hooneid, mis oli üheks võimu väljendamise vahendiks.

Ristvõlv
Võimaldas ehitada nelja suunda avanevat ilma seinteta ruumi,
sest võlvi raskus toetus nurga postidele. 






Silindervõlv
Villa di Giulia, Rooma

Sellise ümmarguse ruumi katmiseks ehitati kuppel.
Igas Rooma riigi linnas pidi olema foorum - kohtu- ja koosolekuväljak, mille ääres asus tavaliselt kohtuhoone-basiilika, mille eeskujul hakati hiljem kirikuid ehitama.

PANTEON on ainus täielikult säilinud Vana-Rooma ehitis

Panteon ehitati kõigi Antiik-Rooma jumalate templina. Rooma vanim kupliga ehitis.

Roomlased võtsid kreeklastelt üle sambad.

Nad eelistasid korintose sambaid kui kõige uhkemaid. Neil ei olnud aga muud ülesannet kui ruumi kaunistamine, sest kaared ja võlvid seisid niigi ülal.

Palju kasutati ka poolsambaid. See on justkui pikuti pooleks lõigatud sammas, mis seisab sileda poolega vastu ehitise seina. 

Kui selline poolitatud sammas on nelinurkse läbilõikega, siis nim. seda pilastriks.

         Poolsambad                       Pilaster                                                    Korintose sambad

Igas linnas asus selle tarbeks ehitatud areen ehk amfiteater, kus pingiread astmetena ülespoole tõusid. 

1.saj. ehitati Roomas suurim amfiteater - Colosseum, mis pidi mahutama üle 50 000 pealtvaataja. See ehitati tasasele pinnale, mitte mäenõlvale nagu Kreeka teatrid. See oli võimalik tänu kaarte ja võlvide ladumise oskusele. 

Väljast on näha kolm korrust kaari, mis toetavad seespool asuvaid pingiridasid.

Igat korrust kaunistavad kreeka arhitektuurist tuletatud dooria, joonia ja korintose poolsambad. Neljandat, ilma avadeta seina, katavad pilastrid. 

Colosseum

Amfiteater Roomas

Video Colosseumist

Akveduktid

• Rooma oli juba antiikajal miljonilinn ja seetõttu oli nii sõjaliselt kui ka majanduslikult oluline ehitada korralikud teed ja sillad. Selline hiigellinn vajas ka puhast vett , mis transporditi kohale mööda kivikaartele toetuvaid veejuhtmeid - akvedukte. Vesi voolas akveduktide kaartele veekindla mördiga isoleeritud kanalit mööda. Endistel rooma aladel võib praegugi näha hulgaliselt akveduktide jäänuseid, mis näitavad roomlaste kõrgeltarenenud tehnilisi teadmisi.
• Veejuhe Pont du Gard (1.saj.lõpp eKr) Lõuna-Prantsusmaal on üks vähestest, mis on peaaegu täielikult säilinud. Selle kõrgus Gard`i jõe kohal ulatub 50 meetrini.

Termid

Suure tähtsusega asutusteks Roomas olid saunad e. termid, sest linnas oli vähe maju, kus oli võimalik end pesta. Peale pesemise, massaazi ja auruvannide käidi seal ka inimestega kohtumas, lõbusalt aega veetmas, võimlemas, uudiseid kuulamas,  mängimas, jalutamas ja koosolekuid pidamas. Hoonesse sisenenjal on võimalus valida, kas minna lahtiriietamisruumi või pöörduda võimlemisväljakule. Pärast jõuharjutuste sooritamist mindi sauna ja basseini suplema. Vaheldumisi läbiti kuumad ja külmad ruumid: esmalt tuli kuuma leiliga ruum, seejärel mõnus vann, siis värskendati end üleminekuruumis, kus valmistati end ette järsuks temperatuurimuutuseks basseini külmas vees. Pärast võidi külastada ilusalonge, kus puhastati keha ja hõõruti ihu igasuguste õlide ja palsamitega ning tehti massaazi. Termid avati hilishommikul ja suleti pimeduse saabudes. Rahvas- enam kui 1600 inimest päevas -pääses termidesse tasuta, avamisest anti teada kellahelinaga. Nii mehed kui naised võisid käia termides kümblemas ja võimlemas üheskoos. Ehkki see oli lubatud, eelistasid paljud naised kasutada siiski ainult naistele eraldatud ala. Termide sisekujunduses kasutati kõige kallimaid materjale. Kuulsad on näiteks keiser Caracalla ehitatud termid Roomas. Termid olid hiigelsuured, asusid u 12 hektari suurusel maa-alal.

Triumfikaared

Need olid ilma praktilise ülesandeta ehitised ja mitte hooned, vaid monumendid. Triumfikaares on 3 või vahest ka 1 ümarkaarega müüriava ja näeb välja nagu suur müür. Dekoreeriti sammaste, poolsammaste ja pilastritega ning reljeefidega võitlusstseenidest või vallutusretkedest. Triumfikaari püstitati kuulsatele väejuhtidele ja suurte võitude tähistamiseks. Tuntuim on keiser Titusele pühendatud Tituse Triumfikaar Roomas. 

ROOMA MAALIKUNST 

Rooma maalikunsti tunneme eelkõige seinamaalide põhjal, mida eriti rohkearvuliselt on leitud Pompejist. Valitses täiesti looduslähedane laad. Suurepäraselt osati edasi anda keerulisi liigutusi ja inimkeha proportsioone. Kehasid modelleeriti tugevalt valguse ja varju abil. Kompositsioon on vaba ja loomulik. Suurt tähelepanu pöörati ruumilise illusiooni loomisele. 
Maalide motiivid on võetud mütoloogiast või ajaloost. Eelistati värvikaid, elurõõmsaid ja mõnikord isegi pikantseid stseene. Seinamaalidel oli eeskätt dekoratiivne iseloom. Peale figuuride maaliti seinale ka arhitektuurielemente ja ornamente. Sageli maaliti seinale uks ja sellest avanev vaade aeda või teise ruumi. 
Portreede puhul lähtuti samuti inimese iseloomu ja isikupära väljatoomisest. 
 Just tänu väljakaevatud majade seintele saame ettekujutuse antiikaja maalikunstist.
Näiteks Pompejis on enamus väljakaevatud majade seintest kaetud seinamaalide  freskodega, mis näitab kunsti populaarsust.

Müsteeriumide villa, Pompeji

Mosaiik

Pompejis ja enamikes rikaste elumajades olid põrandad kaetud mosaiigiga -s.o. värvilistest kivikestest ja klaasikildudest pilt.

SKULPTUUR:

Pärast Kreeka vallutamist 1.saj. algas Roomas tõeline kreeka eluviisi jäljendamise buum.

Kunstiga tegelemine jäeti siiski kreeklastele endile. Laevade kaupa toodi Kreekast skulptuure ja kui need otsa lõppesid, hakati tegelema kopeerimisega. Tänu sellele tunneme paljusid kreeka hävinud töid. 

Siiski arenesid kõrgetasemeliseks rooma portreeskulptuur ja ajaloolised reljeefid.

Portreed pidid olema väga loomutruud ja täpsed, et järeltulijad teaksid, kuidas nende esivanemad välja nägid.

Reljeefidel kujutati tõesti asetleidnud sündmusi ja võidetud lahinguid.

Figuuride ja reljeefide puhul matkiti otseselt kreeklasi, portreekunstis aga saavutati suurem iseseisvus. Rooma portreed jälgisid rohkem inimese iseloomu ja sisemaailma. Ei kardetud näidata inimest sellisena nagu ta oli ja välja tuua tema füüsilist ebatäislikkust. Kombeks oli säilitada ka inimeste surimaske. Rooma ühiskond hindas kõrgelt riigimehi ja väejuhte, mistõttu aitasid mälestust neist jäädvustada portreebüstid.

Tiberius (42 e.Kr.-37)

Traianus (53-117)

Marcus Aurelius (121-180)