ÜRGAJA KUNST
Periodiseering:
*paleoliitikum e vanem kiviaeg:
Jääaaja lõpuaeg, u 15 000-10 000 a tagasi. Nim. ka kiviajaks, kuna peamine tööriist oli kivi. Koopamaalingud.
*mesoliitikum:
U. 12 000-5000 e.m.a. sõjastseenid, jahistseenid, siluetid
*noorem kiviaeg e neoliitikum
u 7000-3000 e.m.a.Õpiti põldu harima ja karja kasvatama, inimene muutus paiksemaks ja ei olnud enam nii sõltuv loodusjõududest. Tekkisid külakogukonnad ja hakati elama majades.Sellist suurt murrangut inumese arengus nim. neoliitiliseks revolutsiooniks.Kunst muutus looduskaugemaks ja abstraktsemaks.Hakkas levima ornamentika.
Kunsti tekke teooriad:
*kunsti olemuseks mäng
*tuletatud usundist-animism
*tingitud bioloogilisest vajadusest-loomevajadusest
Kunstiteosed:
*ALTAMIRA Hispaanias
*LAS CAUX
Koopamaalingud 20 000-10 000 aastat tagasi.
Peamiselt on leitud põtrade, metsveiste ja hobuste maalinguid. Teadlased on tänase päevani hämmingus tolle aja inimeste loomutruult kujutatud loomafiguuridest. Loomi iga päev jälgides ja jahtides õppis tolle aja inimene tundma loomade iga kehaliigutust ja teravnesid ka tema nägemismeel ja nägemismälu. Loomad tähendasid sel ajajärgul inimesele kõike, seepärast tegelesidki nii inimese mõistus kui ka meeled just nimelt loomadega kõige rohkem, inimesi on koopamaalidel väga harva kujutatud. Tihti on loomade figuurid kujutatud ainult kontuuriga ja väheste detailidega, mistõttu on raske aru saada, mis loomaga on tegemist.
20 000-12 000 a e.m.a. oli ürgaegse loomamaali õitseaeg
(Willendorfi Veenus 30 000a)
Statuettid-kujukesi tehti mammutiluust, naisekujud(Willendorfi Veenus 30 000a), loomakujud.
12 000-5000 a e.m.a. - MESOLIITIKUMIS ja
NEOLIITIKUMIS, (mis kestis u 5000 -2000 a e.m.a. ) ilmnesid kunstis uued taotlused. Nimelt muutus joonistus lihtsamaks ja skemaatilisemaks. Täienesid tööriistad, töövõtted ja tekkis karjakasvatus ning põllundus. Need tegevusalad andsid inimestele palju kindlama seljataguse kui korilus ja küttimine. Nii muutus ka inimese sõltuvus loodusest. Maagiast arenesid välja kultused ja mütoloogilised õpetused. Nähtava maailma kõrval hakati eraldama teist, salapärast maailma. Inimesi, kes teise nn nähtamatu maailmaga sidet pidasid, kutsuti preestriteks ja nõidadeks.
Kogu kunst oli abstraktne, kuid sümboolse sisuga. Kunst püüdis nähtavaks muuta nähtamatut. Inimesed õppisid tajuma joonte ja pindade rütmi, proportsioone, sümmeetriat, harmooniat jm.
Neoliitikumis ja eriti varajasel metalliajal levis eriti ornamentika. (Ld k-s kaunistus) - lisakujundus või lisaehe, koosneb erinevatest üksikosadest või korduvatest elementidest. Ürgajal esines ornament peamiselt savist, kivist, puust või tekstiilist valmistatud tööriistadel või tarbeesemetel. Need olid sinna kraabitud, maalitud või joonistatud. Hiljem tuli ornament ehitistele, mööblile ja vaipadele. Tähelepanu pälvivad ka paleoliitikumist pärit ehted, mida valmistati loomade hammastest, luudest, teokarpidest ja merevaigust.
Ornamentika-ei ole omaette kunstiliik, vaid eri kunstiliikides kasutatud lisakujundus.
*pulkornamentika
*kammornamentika
*nöörornamentika
(2800 a. e.K.r. Potid nöörornamentikaga)
Pronksiajal (2000-1000 e.m.a.), ilmusid esimesed kiviarhitektuurinäited. Hakati ehitama kindlusi. Tuntuks on saanud megaliitsed ehitised (kr k-s mega - suur ja lithos - kivi), mis jaotatakse kolme rühma: menhirid ( üks vertikaalne kivi maa sees), dolmenid (kaks või enam kivi kõrvuti, peal kiviplaat, mis võib kaaluda kuni 22,5 tonni, peamiselt kalmehitis), ja kromlehhid (suuremad ansamblid, mille elementideks on dolmenid ja menhirid). Üks kuulsamaid kromlehhe on Inglismaal asuv Stonehenge ( u 2100-2000 e.m.a., moodustub 30 püstisest kiviplokist, mis on kaetud rõhtsate kiviplokkidega. Välisringi sees asub teine, väiksematest ja terava otstega kividest ring).
Neoliitikum ja pronksiaeg on kunsti arenemises üleminekuperioodiks uuele etapile - orjandusliku ühiskonna kunstile. Orjanduslikeks riikideks on Egiptus ja Mesopotaamia, mis tekkisid IV aastatuhande lõpul e.m.a. Nende riikide kõrgem kultuuritase mõjutas mitmeti veel esiaja olukorras elavaid kultuure.
(2100-2000 e.m.a. Stonehenge)
Peamiselt on leitud põtrade, metsveiste ja hobuste maalinguid. Teadlased on tänase päevani hämmingus tolle aja inimeste loomutruult kujutatud loomafiguuridest. Loomi iga päev jälgides ja jahtides õppis tolle aja inimene tundma loomade iga kehaliigutust ja teravnesid ka tema nägemismeel ja nägemismälu. Loomad tähendasid sel ajajärgul inimesele kõike, seepärast tegelesidki nii inimese mõistus kui ka meeled just nimelt loomadega kõige rohkem, inimesi on koopamaalidel väga harva kujutatud. Tihti on loomade figuurid kujutatud ainult kontuuriga ja väheste detailidega, mistõttu on raske aru saada, mis loomaga on tegemist.
20 000-12 000 a e.m.a. oli ürgaegse loomamaali õitseaeg
Statuettid-kujukesi tehti mammutiluust, naisekujud(Willendorfi Veenus 30 000a), loomakujud.
12 000-5000 a e.m.a. - MESOLIITIKUMIS ja
NEOLIITIKUMIS, (mis kestis u 5000 -2000 a e.m.a. ) ilmnesid kunstis uued taotlused. Nimelt muutus joonistus lihtsamaks ja skemaatilisemaks. Täienesid tööriistad, töövõtted ja tekkis karjakasvatus ning põllundus. Need tegevusalad andsid inimestele palju kindlama seljataguse kui korilus ja küttimine. Nii muutus ka inimese sõltuvus loodusest. Maagiast arenesid välja kultused ja mütoloogilised õpetused. Nähtava maailma kõrval hakati eraldama teist, salapärast maailma. Inimesi, kes teise nn nähtamatu maailmaga sidet pidasid, kutsuti preestriteks ja nõidadeks.
Kogu kunst oli abstraktne, kuid sümboolse sisuga. Kunst püüdis nähtavaks muuta nähtamatut. Inimesed õppisid tajuma joonte ja pindade rütmi, proportsioone, sümmeetriat, harmooniat jm.
Neoliitikumis ja eriti varajasel metalliajal levis eriti ornamentika. (Ld k-s kaunistus) - lisakujundus või lisaehe, koosneb erinevatest üksikosadest või korduvatest elementidest. Ürgajal esines ornament peamiselt savist, kivist, puust või tekstiilist valmistatud tööriistadel või tarbeesemetel. Need olid sinna kraabitud, maalitud või joonistatud. Hiljem tuli ornament ehitistele, mööblile ja vaipadele. Tähelepanu pälvivad ka paleoliitikumist pärit ehted, mida valmistati loomade hammastest, luudest, teokarpidest ja merevaigust.
Ornamentika-ei ole omaette kunstiliik, vaid eri kunstiliikides kasutatud lisakujundus.
*pulkornamentika
*kammornamentika
*nöörornamentika
(2800 a. e.K.r. Potid nöörornamentikaga)
Pronksiajal (2000-1000 e.m.a.), ilmusid esimesed kiviarhitektuurinäited. Hakati ehitama kindlusi. Tuntuks on saanud megaliitsed ehitised (kr k-s mega - suur ja lithos - kivi), mis jaotatakse kolme rühma: menhirid ( üks vertikaalne kivi maa sees), dolmenid (kaks või enam kivi kõrvuti, peal kiviplaat, mis võib kaaluda kuni 22,5 tonni, peamiselt kalmehitis), ja kromlehhid (suuremad ansamblid, mille elementideks on dolmenid ja menhirid). Üks kuulsamaid kromlehhe on Inglismaal asuv Stonehenge ( u 2100-2000 e.m.a., moodustub 30 püstisest kiviplokist, mis on kaetud rõhtsate kiviplokkidega. Välisringi sees asub teine, väiksematest ja terava otstega kividest ring).
Neoliitikum ja pronksiaeg on kunsti arenemises üleminekuperioodiks uuele etapile - orjandusliku ühiskonna kunstile. Orjanduslikeks riikideks on Egiptus ja Mesopotaamia, mis tekkisid IV aastatuhande lõpul e.m.a. Nende riikide kõrgem kultuuritase mõjutas mitmeti veel esiaja olukorras elavaid kultuure.
(2100-2000 e.m.a. Stonehenge)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar