Mesopotaamia kunst

MESOPOTAAMIA KUNST

Tähtsamad riigid Babüloonia ja Assüüria. Suur mõju oli religioonil, preestrid. Loodi kiri, sumeritel kiilkiri.

III aastatuhandel e.m.a. vallutasid Mesopotaamia akadid, kelle kuningas Sargon allutas  sumerite linnriigid oma võimu alla. 18 saj.e.m.a. , suure valitseja Hammurapi ajal , sai tähtsaimaks  kultuurikeskuseks Babüloni linn.

9 .saj.e.m.a. vallutasid Mesopotaamia assüürlased kellel oli võimas armee.

7. saj.e.m.a. vallutsaid babülonlased Mesopotaamia tagasi ja seda aega nim.9 .saj.e.m.a. vallutasid Mesopotaamia assüürlased kellel oli võimas armee.7. saj.e.m.a. vallutsaid babülonlased Mesopotaamia tagasi ja seda aega nim.9 .saj.e.m.a. vallutasid Mesopotaamia assüürlased kellel oli võimas armee.7. saj.e.m.a. vallutsaid babülonlased Mesopotaamia tagasi ja seda aega nim.uusbabüloonia ajajärguks. Tol ajal valitses Mesopotaamiat Uus-Babüloonia edukaim kuningas Nebukadnetsar II, keda tunti suure maadevallutaja ja ehitustegevuse arendajana Babülonis.

Sumerite poolt loodud kõrgkultuur võeti seda vallutanud rahvaste poolt omaks ja arendati edasi, seetõttu saab sellest perioodist rääkida kui ühtsest mesopotaamia kultuurist , mille õitsengule tegid lõpu 6.saj. e.m.a. sissetunginud pärslased.

Sumerite poolt loodud kõrgkultuur võeti seda vallutanud rahvaste poolt omaks ja arendati edasi, seetõttu saab sellest perioodist rääkida kui ühtsest mesopotaamia kultuurist , mille õitsengule tegid lõpu 6.saj. e.m.a. sissetunginud pärslased.

Arhitektuur:

*linnad korrapärase tänavatevõrguga+kanalistatsioon

*suureh hooned saviplatvormidele

*ruumid pikad ja kitsad

*templid, valitsejate lossid, linnakindlustused

*valitseja laskis endale uue palee ehitada

*ehitusmaterjaliks savitellised

*leiutati kaared, võlvid väravate kaunistamiseks

*tempel-pühamu kui ka tööde juhtimise keskus

*TSIKURAAT-kõrge, massiivne torn, mis ahanes astmetena ülespoole. Üleval oli kitsas tempel jumala kujuga.

Ištari värav-värviliste tellistega kaetud jumalanna Ištarile pühendatud peavärav. Seal oli kujutatud pinnast eenduvaid fantaasiloomi.

(Paris, 575 a. e.K.r., Ištari värav)

(Tsikuraat, 4000-600 a. e.K.r.)

Semiramise rippaiad e. Babüloni rippaiad koos Babüloni linnamüüriga on üks vanadest Seitsmetest maailmaimedest.

(Babülon,Semiramise rippaiad)

Kujutav kunst:

*eesmärgiks oli tekitada hirmu, aukartust valitseja ees, kes esindas maa peal jumalat

*peamiseks skulptuur-reljeefid ja kujud. Ka vabafiguurid. Materjaliks kivi. Silmadeks olid eraldi kivid. Näojooned skemaatilised, kujutus kohmakas, puine. Figuuride propotsioonid ebaloomulikud.

*mütoloogilised tegelased sageli inimese ja looma tunnustega segamini.

*reljeefides figuuridel ebareaalseb poosid

*ka keraamika, mida kaunistati ornamentidega

*STEEL-kuningate tellimusel püsitatud kivisammas

Reljeefid:

Hammurapi päikesejumal u 1760 e.K.r.

(1720 e.K.r., Hammurapi päikesejumal)

(2300-2200 e.K.r., Akaadi kuninga Noram-Sini võidusteel)