Egeuse kunst

EGEUSE E KREETA-MÜKEENE KUNST

 u 3000-1200 eKr

Egeuse kultuuri kutsutakse ka Kreeta-Mükeene kultuuriks, kuna kaks peamist kultuurikeskust olid Kreeta saar ja Mükeene linn Peloponnesose poolsaarel.

Liigendatud rannajoon-sadamad, sobiv laevasõiduks. Tihe kultuurivahetus väikeste seotud kogukondade vahel.


Madudega jumalannad:

*viljakuse kultus
*meeltega mittetajutavad jumalused puuduvad
*puuduvad ka valitsejakujud 

(1600 e.K.r. Madudega jumalanna)

Kreeta ehituskunsti tähtsaimateks saavutusteks olid suured lossid(Knossos,Phaistos, Hagia Triada). Loodud on omapärane sambatüüp: kreeta sambad – sammas on alt kitsam, ülalt laiem, kapiteel on suur ümmargune padjand. Losside seinad olid kaunistatud eredate realistlike seinamaalingutega
Kreeta kujutavas kunstis püüti vabalt ja loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid. Hoiduti seinamaalidel ja reljeefidel stiliseerimisest ja sümmetriataotlusest. Oli elav, mänglev ja maaliline. Minose järgi nim minoiliseks kunstiks. Tarbekunst oli kõrgel järjel. Sambaid värviti musta, kollase ja punasega. Tarbekunstist on olulisemad keraamikaleiud: Kreeta saarel valmistatud savinõud on kaunistatud kirevate maalingutega, millel võib näha ka mereelukaid ja loodust

Minotaurus-Kreeta saarel elanud muinasjutuline koletis, kellel oli härja pea ja mehe keha.Megaron-nelinurkne ehitis lahtise, sammastele toetuva eeskojaga.

(1300 e.K.r. Mükeene Lõvivärav ''Kükloopide müürid'')

(Agamemnoni kuldmask Mükeenest 16.saj e.K.r.)

 (Kuninganna ruum Knossose palees 1700 e.K.r.)

(Kaheksajalavaas Kreeta saarelt 1500 e.K.r.)

Egiptuse kunst

EGIPTUSE KUNST 

 4000-332 e.Kr.

Periodiseering:
*arhailine periood (Alam-ja Ülem-Egiptuse ühendamine) 3000 eKr
*Vana Riik (püramiidide ajastu) 2215 eKr
*Keskmine Riik (vaaraod taasühendasid maa, elavnes kaubandus)
*Uus Riik (Egiptuse õitseng, suurima sõjalise võimsuse aeg)
* 30 a eKr Rooma alistab Egiptuse

Religioon:

Kujutati inimese keha, looma peaga. Vaaraod peeti üheks jumalatest, ainuõigus teiste jumalatega suhelda, kuigi siiski olid tema kõrval ka preestrid. Usuti surmajärgsesse ellu.

Arhitektuur:

Mastabad e hauaehitised-koosnesid maa-alustesest hauakambrist(sarkofaagiga) ja selle kohal asuvast nelinurksest, kaldus külgseintega kastitaolisest ehitusest.

Astmikpüramiid-samuti hauakambri eesmärgil, ent võimsam, vaaraodele. Nagu kõrgem mastaba, mis ahanes ülespoole.

(2779 e.K.r. Astmikpüramiid)

Püramiidid
 olid väljastpoolt kaetud ühtlaste lihvitud kiviplaatidega. Tänapäevaks on need säilinud vaid Chefreni püramiidi tipus. Püramiidi  sisemuses asus vaarao hauakamber kõige vajalikuga.

(2504-2589 e.K.r. Giza Püramiidid Egiptuses)

Templid-nelinurkne, kõrge müüriga. Templivärav e püloon. Sambad ja müürid kaunistati värviliste reljeefidega, hieroglüüfkirjaga. Sammas koosneb kolmest osast-baas, tüves ja kapiteel.Nt. Abu Simbeli kaljutempel

Ümarplastiline skulptuur:

Täisfiguurid, tardunud sirges poosis, vasak jalg sammu võrra eespool, nägu võimukas, pilk suunatud üle vaataja. Sarnased on ka istuvad valitsejaskulptuurid. Propotsioonid loomulikud. Ei tähtsustatud pisidetaile. Vormid on edasi antud siledate kivimassidega. Eripärks on see, et need on mõeldud vaatamiseks otse eest. Lihtrahvast, loomi kujutavad skulptuurid olid vabamad, värvilised ja väiksemad.Sfinks-inimese pea ja lõvi kehaga skulptuur; täitsid Vana-Egiptuse püramiidide juures valvurite ülesannet ja olid kuningavõimu sümbolid.

(1479–1458 e.K.r. Giza sfinks)

Reljeefi-ja maalikunst

*enamasti madalreljeef
*värvid olid dekoratiivsuse eesmärgiga, erinev reaalsest
*inimene ebaloomulikus poosis, jalad on nähtud justkui küljelt, vasak jalg alati paremast eespool, rinnaosa otsevaates, pea ja käed profiilis, silm otsevaates. Seda poosi hakati nimetama egiptuse poosiks.

 (2600-2100 e.K.r. reljeeftahvel)

(1332–1323 e.K.r. Tutanhamoni mask)

Vaarao Ehnatoni aegne kunst:

Kuulutas ainujumalaks Atoni-päikeseketta. Rajas uue pealinna Ahet-Atoni. Muutis hauakambrite suudmed päikese suunda, oluline oli valgustatus. Kunsti eesmärgiks vaarao kujutamine, jumalate kujutamine polnud vaja. Ehnatoni kujutati vabamalt. Kujutamine oli pehme, välditi ilustamist. Kujutati tihti ka vaarao pere, oluline oli ka päikeseketas. Suursugususele lisati inimlikku maist ilu. Tollest ajast on pärit ka Ehnatoni naise Nofrete büst, mis on olnud iluideaaliks läbi aastasadade tänapäevani.

(1370-1330 e.K.r. Nofrete büst)

Mesopotaamia kunst

MESOPOTAAMIA KUNST

Tähtsamad riigid Babüloonia ja Assüüria. Suur mõju oli religioonil, preestrid. Loodi kiri, sumeritel kiilkiri.

III aastatuhandel e.m.a. vallutasid Mesopotaamia akadid, kelle kuningas Sargon allutas  sumerite linnriigid oma võimu alla. 18 saj.e.m.a. , suure valitseja Hammurapi ajal , sai tähtsaimaks  kultuurikeskuseks Babüloni linn.

9 .saj.e.m.a. vallutasid Mesopotaamia assüürlased kellel oli võimas armee.

7. saj.e.m.a. vallutsaid babülonlased Mesopotaamia tagasi ja seda aega nim.9 .saj.e.m.a. vallutasid Mesopotaamia assüürlased kellel oli võimas armee.7. saj.e.m.a. vallutsaid babülonlased Mesopotaamia tagasi ja seda aega nim.9 .saj.e.m.a. vallutasid Mesopotaamia assüürlased kellel oli võimas armee.7. saj.e.m.a. vallutsaid babülonlased Mesopotaamia tagasi ja seda aega nim.uusbabüloonia ajajärguks. Tol ajal valitses Mesopotaamiat Uus-Babüloonia edukaim kuningas Nebukadnetsar II, keda tunti suure maadevallutaja ja ehitustegevuse arendajana Babülonis.

Sumerite poolt loodud kõrgkultuur võeti seda vallutanud rahvaste poolt omaks ja arendati edasi, seetõttu saab sellest perioodist rääkida kui ühtsest mesopotaamia kultuurist , mille õitsengule tegid lõpu 6.saj. e.m.a. sissetunginud pärslased.

Sumerite poolt loodud kõrgkultuur võeti seda vallutanud rahvaste poolt omaks ja arendati edasi, seetõttu saab sellest perioodist rääkida kui ühtsest mesopotaamia kultuurist , mille õitsengule tegid lõpu 6.saj. e.m.a. sissetunginud pärslased.

Arhitektuur:

*linnad korrapärase tänavatevõrguga+kanalistatsioon

*suureh hooned saviplatvormidele

*ruumid pikad ja kitsad

*templid, valitsejate lossid, linnakindlustused

*valitseja laskis endale uue palee ehitada

*ehitusmaterjaliks savitellised

*leiutati kaared, võlvid väravate kaunistamiseks

*tempel-pühamu kui ka tööde juhtimise keskus

*TSIKURAAT-kõrge, massiivne torn, mis ahanes astmetena ülespoole. Üleval oli kitsas tempel jumala kujuga.

Ištari värav-värviliste tellistega kaetud jumalanna Ištarile pühendatud peavärav. Seal oli kujutatud pinnast eenduvaid fantaasiloomi.

(Paris, 575 a. e.K.r., Ištari värav)

(Tsikuraat, 4000-600 a. e.K.r.)

Semiramise rippaiad e. Babüloni rippaiad koos Babüloni linnamüüriga on üks vanadest Seitsmetest maailmaimedest.

(Babülon,Semiramise rippaiad)

Kujutav kunst:

*eesmärgiks oli tekitada hirmu, aukartust valitseja ees, kes esindas maa peal jumalat

*peamiseks skulptuur-reljeefid ja kujud. Ka vabafiguurid. Materjaliks kivi. Silmadeks olid eraldi kivid. Näojooned skemaatilised, kujutus kohmakas, puine. Figuuride propotsioonid ebaloomulikud.

*mütoloogilised tegelased sageli inimese ja looma tunnustega segamini.

*reljeefides figuuridel ebareaalseb poosid

*ka keraamika, mida kaunistati ornamentidega

*STEEL-kuningate tellimusel püsitatud kivisammas

Reljeefid:

Hammurapi päikesejumal u 1760 e.K.r.

(1720 e.K.r., Hammurapi päikesejumal)

(2300-2200 e.K.r., Akaadi kuninga Noram-Sini võidusteel)

Ürgaja kunst

ÜRGAJA KUNST

Periodiseering:

*paleoliitikum e vanem kiviaeg:

Jääaaja lõpuaeg, u 15 000-10 000 a tagasi. Nim. ka kiviajaks, kuna peamine tööriist oli kivi. Koopamaalingud. 

*mesoliitikum: 

U. 12 000-5000 e.m.a. sõjastseenid, jahistseenid, siluetid

 *noorem kiviaeg e neoliitikum

u 7000-3000 e.m.a.Õpiti põldu harima ja karja kasvatama, inimene muutus paiksemaks ja ei olnud enam nii sõltuv loodusjõududest. Tekkisid külakogukonnad ja hakati elama majades.Sellist suurt murrangut inumese arengus nim. neoliitiliseks revolutsiooniks.Kunst muutus looduskaugemaks ja abstraktsemaks.Hakkas levima ornamentika.

 Kunsti tekke teooriad:

*kunsti olemuseks mäng

*tuletatud usundist-animism

*tingitud bioloogilisest vajadusest-loomevajadusest

Kunstiteosed:

*ALTAMIRA Hispaanias

*LAS CAUX

Koopamaalingud 20 000-10 000 aastat tagasi.

 Peamiselt on leitud põtrade, metsveiste ja hobuste maalinguid. Teadlased on tänase päevani hämmingus tolle aja inimeste loomutruult kujutatud loomafiguuridest. Loomi iga päev jälgides ja jahtides õppis tolle aja inimene tundma loomade iga kehaliigutust ja teravnesid ka tema nägemismeel ja nägemismälu. Loomad tähendasid sel ajajärgul inimesele kõike, seepärast tegelesidki nii inimese mõistus kui ka meeled just nimelt loomadega kõige rohkem, inimesi on koopamaalidel väga harva kujutatud. Tihti on loomade figuurid kujutatud ainult kontuuriga ja väheste detailidega, mistõttu on raske aru saada, mis loomaga on tegemist. 

20 000-12 000 a e.m.a. oli ürgaegse loomamaali õitseaeg 

(Willendorfi Veenus 30 000a)

Statuettid-kujukesi tehti mammutiluust, naisekujud(Willendorfi Veenus 30 000a), loomakujud. 

12 000-5000 a e.m.a. - MESOLIITIKUMIS ja 

NEOLIITIKUMIS, (mis kestis u 5000 -2000 a e.m.a. ) ilmnesid kunstis uued taotlused. Nimelt muutus joonistus lihtsamaks ja skemaatilisemaks. Täienesid tööriistad, töövõtted ja tekkis karjakasvatus ning põllundus. Need tegevusalad andsid inimestele palju kindlama seljataguse kui korilus ja küttimine. Nii muutus ka inimese sõltuvus loodusest. Maagiast arenesid välja kultused ja mütoloogilised õpetused. Nähtava maailma kõrval hakati eraldama teist, salapärast maailma. Inimesi, kes teise nn nähtamatu maailmaga sidet pidasid, kutsuti preestriteks ja nõidadeks. 

Kogu kunst oli abstraktne, kuid sümboolse sisuga. Kunst püüdis nähtavaks muuta nähtamatut. Inimesed õppisid tajuma joonte ja pindade rütmi, proportsioone, sümmeetriat, harmooniat jm.

Neoliitikumis ja eriti varajasel metalliajal levis eriti ornamentika. (Ld k-s kaunistus) - lisakujundus või lisaehe, koosneb erinevatest üksikosadest või korduvatest elementidest. Ürgajal esines ornament peamiselt savist, kivist, puust või tekstiilist valmistatud tööriistadel või tarbeesemetel. Need olid sinna kraabitud, maalitud või joonistatud. Hiljem tuli ornament ehitistele, mööblile ja vaipadele. Tähelepanu pälvivad ka paleoliitikumist pärit ehted, mida valmistati loomade hammastest, luudest, teokarpidest ja merevaigust. 

Ornamentika-ei ole omaette kunstiliik, vaid eri kunstiliikides kasutatud lisakujundus.

*pulkornamentika

*kammornamentika

*nöörornamentika

(2800 a. e.K.r. Potid nöörornamentikaga)

Pronksiajal (2000-1000 e.m.a.), ilmusid esimesed kiviarhitektuurinäited. Hakati ehitama kindlusi. Tuntuks on saanud megaliitsed ehitised (kr k-s mega - suur ja lithos - kivi), mis jaotatakse kolme rühma: menhirid ( üks vertikaalne kivi maa sees), dolmenid (kaks või enam kivi kõrvuti, peal kiviplaat, mis võib kaaluda kuni 22,5 tonni, peamiselt kalmehitis), ja kromlehhid (suuremad ansamblid, mille elementideks on dolmenid ja menhirid). Üks kuulsamaid kromlehhe on Inglismaal asuv Stonehenge ( u 2100-2000 e.m.a., moodustub 30 püstisest kiviplokist, mis on kaetud rõhtsate kiviplokkidega. Välisringi sees asub teine, väiksematest ja terava otstega kividest ring). 

Neoliitikum ja pronksiaeg on kunsti arenemises üleminekuperioodiks uuele etapile - orjandusliku ühiskonna kunstile. Orjanduslikeks riikideks on Egiptus ja Mesopotaamia, mis tekkisid IV aastatuhande lõpul e.m.a. Nende riikide kõrgem kultuuritase mõjutas mitmeti veel esiaja olukorras elavaid kultuure.

(2100-2000 e.m.a. Stonehenge)