Barokk

BAROKK

17. - 18. saj.

BAROKI ISELOOMUSTUS		ITAALIA	HOLLAND	HISPAANIA	FLANDRIA	PRANTSUSMAA
-Barokk-kunsti laiemalt peetakse 17. sajandil Lääne-Euroopas levinud kunstiks, mille sünnimaaks oli Itaalia. -Kitsamas tähenduses haaras barokkstiil eelkõige katoliiklikke maid (Itaalia, Flandria, Hispaania, Flandria, osalt Prantsusmaa), mis olid seotud vastureformatsiooni ja absoluutse monarhiaga. -Barokk rõhutas illusoorsust, dünaamilisust, kaootilisust, teravaid kontraste ja teatraalseid efekte, iseloomulik on eri kunstiliikide süntees. -Tähtsaimaks hoonetüübiks kujunes loss, millest kujundati suuri arhitektuurilisi ansambleid. -Arhitektuurile on iseloomulik kuhjatud dekoor, ebasümmeetria, detailide kahekordistamine, eenduvad ja taanduvad hooneosad, laineline või astmeline fassaad.Sisekujunduses kasutati stukkdekoori ja teostati laemaale.	ÜLDINE	-Itaalia XVII sajandi kunst hakkas rohkem tähelepanu pöörama kaasajale, ühiskondlikele oludele. -Itaalia kunstis peamiseks teemaks mütoloogia kõrval religioon.	-17. sajandil oli Hollandi noor arenev riik. Seetõttu olid kunsti eesmärgid teistsugused, kui mujal Euroopa maades. -Kunstilt nõuti selgust, lihtsust, asjalikkust ja reaalsust. Peaaegu üldse ei viljelda maalikunstis mütoloogiat ja religiooni.	-Hispaania barokkkunsti mõjutasid protestantlik kirik, inkvisitsioon ja jesuiitide tegevus. Selle tõttu oli kunst suhteliselt tagasihoidlik ja barokk avaldub peamiselt maalikunstis. -Kujutatavad teemad olid seotud enamasti religiooniga. -Hispaania barokkkunstis oli tegija El Creco, peaesindajaks aga Velazques.	-Belgia (ehk Flandria) oli 17. sajandil Hispaania ülemvõimu all, ometi oli siinne kunst suurejoonelisem ja rikkalikum, kui Hispaanias. -Belgia barokkkunsti peaesindaja oli Rubens. -Flandria arhitektuuris valitseb barokkstiil selle äärmuslikul, rikkal ja maalilisel kujul. Seda iseloomustab arhitektooniliste osade kuhjamine, nende omavaheline murdmine ja moonutamine. Selles avaldub mingi ülevoolav jõud, robustne elurõõm ja värskus, mis on iseloomulik kogu flandria barokk-kunstile.	-Barokk Prantsusmaal on tunduvalt tagasihoidlikum kui Itaalias. -Siinset barokki nimetatakse klassitsistlikuks, st. püüti rohkem jäljendada antiiki ja renessanssi. -Itaalia stiiliga võrreldes rahulikum ja vähemate detailidega, eeskuju antiikajast (vanaklassitsism). -Louvre’i lossi idafassaad. -Versailles’i loss ja aed – väga suurejooneline ja toretsev pidi hämmastama kogu Euroopat. -Prantsuse kuninga Louis XIV valisemisaja (1643 - 1715) barokkstiil nimetatakse Louis XIV stiiliks, mida iseloomustavadraskepärased vormid ja tumedad värvid. Ülemineku stiili barokilt rokokoole nimetatakse regendistiiliks, langeb kokku Orleans'i hertsogi Philippe II regendiks olemise ajaga (1715 - 23).
	MAALIKUNST	-Loodi uut laadi hauamonumente, purskkaeve, trepistikke. -Naturalistliku maalikunsti suurimaks esindajaks sai Caravaggio. CARAVAGGIO (1573-1610) „Peetruse ristilöömine“ ANNIBALE CARRACCI (1560-1619) "Bacchuse ja Ariadne triumf" - Palazzo Farnese	Jan Van Vermeer (Olustikumaal) „Tüdruk pärliga“ Franz Hals (1580-1666) -Portree -Franz Hals on kõikide aegade kõige suurem portreemeister. Tema loomingut iseloomustab originaalsus ja sädelus. Ta maalis peamiselt naeratavaid inimesi.  "Püha Georgi laskurite kompanii bankett" -Natüürmort (Willem Kolf) -Maastikumaal (Puisdael) -Hollandlased panid aluse realistlikule maastikumaalile.	-Oli elulähedane, eeskujuks Caravaggio looming, saavutas suure rahvusvahelise menu. Diego Velazquez -Suurim realist hispaania barokkmaalis. -Maalis kaasaegseid inimtüüpe ja olmet. -Ka mütoloogilised teosed olustikulised -  ”Vulcanuse sepikoda" -Hiljem töötas kuninga õuemaalijana. -Portreed kuningast, tema perekonnast on psühholoogiliselt sügavad ja veenvad Paavst Innocentius X portree.  Paavst Innocentius X portree „Õuedaamid“ – olmestseeniniks muudetud grupiportree Bartolome´ Esteban Murillo -Usuteemalised pildid, nendes idealiseerimist ja ilutsemist. -Elulisemad pildid tänavapoistest. „Madonna ja laps“ EL GRECO (1541-1614)  -Hispaania maalikunsti suurajastu teerajaja.  DIEGO VELÁZQUEZ (1599-1660)  -Peetakse kuulsaimaks hispaania kunstnikuks.	-Flandrias (tänapäeva Belgia) õitses suurejooneline ja rikkalik barokk- kunst. Keerukad poosid väljendasid hoogsat liikumist, kirglikku võitlust ja tundepaatost. Maalis pidi seega kõik olema äärmuslik, viimse võimaluseni pingestatud – see oli ideaal, mida katoliitlikud ideoloogid nõudsid kunstilt. -Kuulsaim Flandria maalikunstnik ja tuntumaid barokk- kunsti esindajaid üldse on Peter Paul Rubens(1577- 1640). Tema enamasti suuremõõtmelistel maalidel on näha barokse maalikunsti kõige iseloomulikumad jooned: hoogne liikumine, rahutud poosid, tugevad ja erksad värvid. -Lõuna-Madalmaades (Hispaania võimuala) loodi äärmuslikult baroklikku maalikunsti. Peter Paul Rubens -Teemad on piiblist, antiikmütoloogiast, allegoorilised ja dekoratiivsed teosed, portreed ja maastikupildid. - Oma piltides ühendab eluläheduse ja idealiseerimise - Kompositsioon rahutu, massid suunduvad piki pildi ristuvaid diagonaale. Suurtel mütoloogilistel piltidel ülekeev fantaasia - Lopsakad, elujõust pakatavad inimkehad katavad vääneldes kogu pildipinna - Kogumulje piltidel toretsev ja jõuline „Leukippose Tütarde Röövimine“ „Minerva kaitseb Paxi Marsi eest“ Anthonis van Dyck -Paraadportree rajaja. Paraadportree – inimesi kujutatakse tähtsate ja võimukatena, neil on suursugune poos, toretsev riietus, aumärgid, neid ümbritseb luksuslik interjöör. Inglismaa kuninga Charles I portree	-17. sajandi I poole kujutavas kunstis oli oluline baroklik realism -Piltide üldisele tumedusele vastandub valgusvihk, mille allikas on kollane küünlaleek. -Olustikumaalijad olid Vennad Le Nainid, kellest tähtsaim oli Louis Le Nain (u. 1593-1648) -Nemad kujutasid lihtrahvast, peamiselt talupoegi tõsiste ja väärikatena, näidates ka nende töö raskust ja olme viletsust -Karm realist oli graafik Jacques Callot (1592-1635), kes tähelepanelikult jälgis, aga jaheda ja kahtlase kõrvalvaatajana kujutas kõikvõimalikke kaasaegseid inimtüüpe- aadlimeestest kerjust ja vigasteni -Maalikunstile iseloomulik: värve ei tähtsustatud, inimlike emotsioonide väljendus kunstis Nicolas Poussin “Poeedi inspiratsioon” "Orpheus ja Eurydice” Claude Lorrain  -(Päikese ja valgust maalimine, veel peegelduva valguse kujutamine jne). Tema maalide keskosas avaneb kauge valgusse uppuv vaade antiikvaremetele, sildade või muu selisega; külgedelt piiravad seda puudegrupid, sambad, suurejoonelised ehitised. -Hyacinthe Rigaud - portreemaalija -Georges de la Tour (Olustikumaal) – eeskujuks Caravaggio, heleda valgusvihu (küünla) kasutamine “Karjased Jeesus-last kummardamas” Vennad Le Nainid – kujutasid talupoegi väärikalt, austavalt. Teos “Heinakäru”
	ARHITEKTUUR	-Esikohal sakraalehitised. -Kirikutüübiks sai pikergune hoone, samuti võeti üle renessansist kogu arhitektuuriliste detailide kogu – sambad, poolsambad ja pilastrid. -Uus joon – kolmveerandsambad ja keerdsambad. Detailidena kasutati palju voluute, kartušši (dekoratiivne raam). -Kiriku siseruum moodustas avara saali (löövid puuduvad). Külglööve asendasid sageli kabeliteread kiriku põhja- ja lõunakülgedel. -Valgusallikaks aknad, mis asusid nelitiskupli allosas, seega koondus valgus põhiliselt hoone kooriruumi, tõstes seda esile. ● Ehitusdetailid on allutatud dekoratiivsele tervikule, konstruktiivset ülesannet praktiliselt pole. Fassaadipind võib olla laineline, astmeline jne. Vormide kuhjumine ja ebasümmeetria. Rooma peetri kirik Santa Susanna kiriku fassaad			-Flandria arhitektuuris valitseb barokkstiil selle äärmuslikul, rikkal ja maalilisel kujul. Seda iseloomustab arhitektooniliste osade kuhjamine, nende omavaheline murdmine ja moonutamine. Selles avaldub mingi ülevoolav jõud, robustne elurõõm ja värskus, mis on iseloomulik kogu flandria barokk-kunstile.	-Barokkkunst avaldub peamiselt lossiarhitektuuris (nt Versaille’i loss Louis XIV poolt) -Juhtivaks saab profaanarhitektuur, eelkõige lossiarhitektuur. Väga oluliseks peetakse siseruumide mugavust ja otstarbekust.  -Ilmekateks näideteks prantsuse barokist 17. sajandil on paljud ehitised – nt. Louvre’i idafassaad; Invaliidide kuppelkirik Pariisis (Hardouin-Mansart) Louvre`i lossi idafaasid Versailles` lossi pargifassad
	SKULPTUUR	-Barokiajal oli pigem dekoratiivne kui jutustav ülesanne -Lorenzo Bernini oskas skulptuurile anda maalilisust LORENZO BERNINI (1598-1680) - rahutud ja liikuvad massid „Püha Teresa“ (Santa Maria della Vittoria kiriku kabelis Roomas) on Bernini loomingu äärmuslik näide – mõjub lausa maaliteosena, väga detailirohke, ekstaatilisuse toonitamine on üks barokivaimu tüüpilisemaid kehastusi.	-Skulptuur oli tähtsuseta.	-Kunst väljendas siiraid ja sügavaid usundeid. Eriti skulptuur, kus suurema loomutruuduse saavutamiseks pandi pühakujudele selga riided ning näole klaaspärlitest pisarad.	-Skulptuuris töötatakse samuti radikaalses ja maalilises barokivaimus, olles tihti mõjustatud Rubensi vormikäsitlusest.	-Prantsuse plastika säilitab 17. sajandil suure iseseisvuse ja omapära. *Olulised on kolm tegurit: - vanad, prantsuse renessansi traditsioonid - itaalia barokkskulptuuri eeskujud - antiikkunsti mõjud -Säilib rahulik selgus, terav karakteristika ja sale sarmikas joon. -17. sajandi teisel poolel on skulptuur peamiselt õuekunst, selle ülesandeks on kaunistada peamiselt kuningalosse. Seetõttu saab rääkida Versailles’ koolkonnast, kelle plastika on sümmeetriline, tasakaalukas ja idealiseeritud – klassitsistliku mõjuga.

(Video: Kokkuvõte Renessanssist ja Barokkist) 

Allikmaterjal:

(http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:VFs9qYFsNZ8J:www.htg.tartu.ee/merill/ku3/00.%2520%25D5PPEMATERJAL/01.BAROKK.doc+&cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee)

(http://loomeilu.blogspot.com.ee/p/barokk.html)

RENESSANSS (Saksamaa, Prantsusmaa, Madalmaad)

RENESSANSS (Saksamaa, Prantsusmaa, Madalmaad)

	SAKSAMAA RENESSANSS	PRANTSUSE RENESSANSS	MADALMAADE RENESSANSS
SAJANDID	·  14 -15. sajand tekkisid protestantlikud kirikud, hakati soosima jumalike ja ilmalike kunstiteoseid. ·  15. sajand arenes puuskulptuur ja trükikunst. 16. sajand arenes maali kõrval ka graafika.	· 1494. aastal sõjakäigud Itaaliasse. · Õukonna, kuninga ja suuraadlike vajadus oma kuningliku residentsi järele. · Itaalia kunstnikud. · Francois I rajas losse ja edendas kunsti. · 16. sajand ei suutnud Prantsusmaale kutsutud itaalia meistrid prantsuse traditsioone skulptuuris välja suruda. Hoopis tugevam oli itaalia mõju 16. sajandil maalikunstile. Figuuri- ja kompositsioonmaalis sattusid prantslased täielikult itaalia meistrite mõju alla. · 15. ja 16. sajandil jätkub klaasimaali suurejooneline viljelemine. Tänu tehniliste võtete täiustamisele osutus võimalikuks imiteerida tahvelmaali kõigi selle iseärasustega - varjudega, värvinüanssidega jne.	·  Madalmaade usuline ja poliitiline areng konfliktiderohke. ·  1477. a. valitsejaks Saksa-Rooma keisrid. ·  16. saj. alguses levis reformatsioon. ·  Katoliku kiriku seisukohalt reformaatoriteks ketserid, keda oli vaja karistada. ·  Keiser Karl V alustas ketserite jälitamist ja mõnede hukkamist, et katoliiklusele tuginedes oma riiki üles ehitada. ·  1556. a. läksid Madalmaad Hispaania alluvusse. Usuvõitlus põimus vabadusvõitlusega. Põhja-Madalmaad (Holland) sai iseseisvaks, Lõuna-Madalmaad (Belgia) katoliiklikuks Habsburgide võimu all.
MAALIKUNST	Albrecht Dürer(1471-1528) ·   Albrecht Dürer oli Saksamaa tähtsaim renessansskunstnik ja selle maa kuulsaim kunstnik läbi aegade. Ta oli oma aja juhtiv maalija ja graafik. Just graafilised tehnikad nagu  puu- ja vasegravüür said tema käe all uue väljenduslikkuse ning kõrgeima tehnilise taseme. ·   Düreri kunst avaldas mõju kogu Euroopas juba tema eluajal ja on olnud inspiratsiooniallikaks sajandeid peale teda. ·   Kunstniku huvi mõista kõiki ümbritseva maailmaga seotut, tohutu õpihimu ja mitmekülgsus kujundas talle maine, mis oli samaväärne Leonardo da Vinci kuulsusega Itaalias.  Autoportree Ema portree Matthias Grünewald (1470-1528) · Hilisgootika ja renessanss. ·  Vesiehituse insener ja õuemaalija. ·  Oma töödes paneb ta pearõhku värviprobleemidele ja valguse kujutamisele. ·  Iseloomulik on Grünewaldi kunstile suur ilmekus, tunnete kirglik ning haarav väljendus ja vapustav, traagiline õõnsus. Isenheimi altar · Kolmar´i muuseumis, mis valmis u. 1511. aastal · Peateoseks maalingud Isenheimi kloostri kiriku kahe tiivapaariga altaril · Ristilöödus Kristus 3 meetrit kõrgel süngel ja müstilisel altaripildil mõjub kohutavate inimlike piinade kehastusena · Altaril on näha sünge tühi maastik ja tumeda taeva foonil kujutatud ristilöödu · Moonutatud, rohekas tõmbunud keha ja juuresviibijate punased mantlid jätavad musta öötaeva taustal õudse mulje · Kui avada altari tiivad, võib näha ka helgemaid pilte · Vasakpoolsed ahastavad figuuri – Maarja, Apostel Johannes ja põlvitav Maarja Magdalena · Paremal seisab Ristija Johannes, viidates Kristusele kui lunastajal · Teose ülesehitus: uusaegne kehade ruumilisus ja naturalism Lucas Cranach vanem (1472 -1553) · Töötas maalijana ja graafikuna saksi kuurvürsti õukonnas. · Maalis usulisi maale ja portreesid. Aga ka antiikmütoloogia teemadel. · Tööd olid väikse formaadilised ja manerislikud. · Lõi aristokraatidele privaatseks silmailuks. · Mõnedes teostes esineb koketeerimist ja naiivset erootikat. Venus ja Cupido	· Prantsuse maalikunst oli kaua itaalia kunsti mõju all. Jean Clouet (u. 1475 kuni 1580- 1541) · Renessansmaali silmapaistev esindaja · Oli päritolu flaamlane   Austria kuninganna Elisabeth · Paljudele Clouet` maalidel on väga iseloomulik hallikate siniste, külmade roheliste ja kollaste toonide domineerimine portreteerivate rõivastuse. · Külm koloriit nagu rõhutas teravte piirjoontega köe ja näo vormi suletust. Navarra Margareth, kuningas Francois I õde ·  Kuninga õukonna maalijate hulka kuulus ka Jean Clouet poeg Francois Clouet (1510-1572). Mõlema kunstniku stiili on väga palju jäljendatud. Francois I portree Francois Clouet „Francois I hobusel“ · Kuninga silmavaade, meelas suu, luksuslik rõivastus – esitab lõbujanulist meest Suplev naine 1571	Hieronymus Bosch (1450-1516) ● Pessimistlik fantast. ● Tema arvates on inimene armetu, loomalik, irratsionaalne, hukkumisele määratud olend. ● 3-osalised altarimaalid, tavaliselt vasakpoolsel pildid pattulangemine keskel maine elu oma pattudega, paremal vääramatu karistus põrgupiinade näol. ● Pildid unenäolikult põnevad, peened värvimängud, inspiratsiooniks 20. sajandi sürrealistidele. “Lõbude Aed" ●    on maalitud õlivärvidega puit alusele ning see koosneb kolmest, keskele sulgnevast osast, millest igal osal on oma tähendus. ●    Teost tuleks lugeda vasakult paremale ning jäädvustatud sündmused on ka kronoloogilises järjestuses. ●    Teosel on kujutatud alasti inimesi, ebaharilikult suuri puuvilju ja ebareaalseid loomi, mis on väga sarnane kõiksugu müütidega. ●    Maal on hallikas toonis ning pole kooskõlas piibliga, mis on omane renessansile. Jan ja Hubert van Eyck Gentli altar avatuna ning suletuna ·   Traditsioonililsed piiblistseenid on siin peenmaalitehnika abil muudetud käegakatsutavalt reaalseks ja elavaks. ·   Van Eycki värvide kalliskivitaolist sära ja nagu sisemist hõõguvust on peetud järeleaimamatuks. Pieter Brueghel vanem (1528/30-1569) ·   Suurmeister, õpetliku, moraliseeriva sisuga peenmaaltehnikaga olustikumaalija. ·   Igapäevastel stseenidel üldistav tagamõte. ·   Peategelasteks talupojad – lihtsustamata, robustset elujõudu imetledes. Vahel üksiku kangelae eneseteostuskatsete tühisus. „Maastik Ikarose kukkumisega” ·   Hilisemates töödes pessimistlik, traagiline maailmakäsitlus. Inimesed väikesed, tühised olendid, kes ei näe ohtu. Tunneb neile kaasa.
SKULPTUUR		Jean Goujon (1510-1568) · Louvre´i lossi projekteerimine ja ehitamine. · Skulptor · Tema tööks on reljeefid uuenenud fassaadil. „Süütute kaevu"   Kujutatakse saledaid peentesse voltitesse langevates läbipaistvates rüüdes nümfe, kel kannud käes. Goujoni figuurid seevastu mõjuvad gratsioosselt, kõige veidramaid riime viia loomulikku ja ilusasse kooskõlla. Goujoni figuuride omapärane ilu tuleneb eelkõige nende liigutuste mitmekesisusest. Tema tööks on reljeefid uuenenud fassaadil. Tuntud on ka tema Pariisi Süütute kaevu reljeefid. Seda kaunistavad graatsilised veekruusidega nümfid. Iga figuur on kujutatud erinevas liikumises, pea kergelt ühele poole keha teisele poole pööratud. Rütmiliselt voogavate riidevoltide alt võib kergelt aimata keha.	kuni 16. sajandini valitses gooti stiil tähtis on puuplastika, ilusad nikerdatud altarid
ARHITEKTUUR		· Arenes renessansikunst peamiselt kuninga, õukonna ja suuraadlike tellimusel. Loire'i oru  lossid: Chambord on omataolistest mõjukaim. Selle kolmekorruseline peaehitis ja tüsedate nurgatornidega tiibhooned piiravad siseõue. Müürid lõpevad ülal väikestest postikestest rinnatisega, mille tagant tõusevad fantastilise metsana tornid ja tornikesed, kõrged korstnad ja katuseaknad- kõik tihedalt kaetud kaunistustega. Selline eriline huvi katuseehitiste, eriti just katuseakende vastu jääbki edaspidi prantsuse arhitektuurile omaseks. Juba üksi nende abil võib prantsuse renessansi losse kergesti eraldada täiesti lameda katusega itaalia palazzo'dest. Chenonceaux' loss, mis oleks just nagu sillale ehitatud. Blois` loss- sinna õue ehitatud keerdtrepp kannab Francois I nime. Fontainebleau loss- seal kujunes välja omaette arhitektide, sisekujundajate, skulptorite ja maalijate koolkond. Ecouen`i loss Charleval`i loss Ja veel: (Fontainebleau, Ambois Aclay-le-Rideau Cheverny ja Dilandry) Lossidega koos arenes aia- ja pargikunst. Hoolikalt pügatud hekid koos lilleklumpidega moodustavad hoolikalt valitud geomeetrilisi mustreid. Koos sümmeetria põhimõttele allutatud lossiga moodustab kogu kompleks harmoonilise terviku.	renessanss-stiili mõju piirdub enamasti uute kaunistusvormide ülevõtmisega parimaks näiteks on Antverpeni raekoda(1565), kus imiteeritakse itaalia arhitektuurivõtteidAntverpeni raekoda
VÕRDLUS	· Saksa renessanss arenes välja gootikast. ·Väga kaua püsis varasemast keskajast pärinev mõtteviis. · Inimesed olid sakslaste maalidel enamasti karmid, kogukad jamaalähedased. · Sakslastele olid võõrad Itaalia renessanssi sagedased helgusemeeleolud.	Ehkki prantsuse 15. sajandi maalikunst ei saavutanud sellist ühtsust kui Madalmaadel, mõjub ta täiesti iseseisvana ja omapärasena.	·  Väljapaistvaid saavutusi oli maali alal. Madalmaadest. ·  Madalmaadest sai alguse õlivärvidega maalimine. ·  Alles 16. sajandil hakkas renessanssi stiil Madalmaadesse jõudma.

Allikad: (http://kunstiabi.weebly.com/renessanss.html)

(http://loomeilu.blogspot.com.ee/p/renessanss.html)